Lääne suurettevõtted kaebasid Eesti politsei kohtusse

Kohtuhaamer. Foto: SCANPIX

Digitaalseid isikutunnistusi pakkuvad Šveitsi ja Prantsusmaa ettevõtted kaebasid kohtusse Eesti politsei- ja piirivalveameti (PPA), kuna pole rahul ID-kaardi tootmist puudutanud riigihanke tulemustega.

Üheks kaebusega Tallinna halduskohtu pöördunuks on juba aastast 2001 Eesti residentidele ID-kaarte loonud ja neid sertifikaatidega varustanud TRÜB AG järeltulija Gemalto AG. Seda kinnitas Postimehele Gemalto esindaja, vandeadvokaat Priit Lätt.

«Gemalto AG on esitanud Tallinna halduskohtule kaebuse, et tühistada politsei- ja piirivalveameti otsus ID-kaardi hanke osas ning tuvastada sõlmitud hankelepingu tühisus,» ütles Lätt. Talle teadaolevalt on kohus ka kaebuse menetlusse võtnud.

Kaebuse täpsemat sisu Lätt esialgu avaldada ei soovinud. «Kasutasime seadusega ettenähtud võimalust otsus 30 päeva jooksul vaidlustada, tuginedes argumentidele, mille oleme kohtule esitanud. Võimalusel anname lisainfot edaspidi,» märkis ta.

PPA pressiesindaja Martin Luige kinnitas samuti, et Gemalto on PPA vastu kohtusse pöördunud. «Praegu töötab PPA läbi kaebuse materjale, et otsustada edasine tegevus,» ütles ta.

Harju maakohtu kinnitusel on kohtusse pöördunud ka hankel osalenud Prantsusmaa ettevõte Safran Identity & Security S.A.S.

«Kohus võttis selle kaebuse menetlusse ning on andnud vastustajale oma seisukohtade esitamiseks tähtaja juulikuu algusesse. Edasine menetluse käik selgub peale selle tähtaja möödumist,» ütles Postimehele Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

Politsei- ja piirivalveamet sõlmis riigihanke tulemusel 27. aprillil lepingu ID-kaartide, elamisloakaartide, digi-ID-de ja diplomaatiliste isikutunnistuste tootmiseks Prantsusmaa ettevõttega Oberthur Technologies.

Mis puutub isikutele väljastatavaid sertifikaate, siis ka selles osas lõpetab riik senise lepingu SK Solutions'iga – uus hankeleping on täisteenuslahendus, mis tähendab, et nii isikutunnistuste tootmine kui ka isikustamine ja sertifitseerimisteenus sisaldub PPA jaoks ettevõttega Oberthur Technologies sõlmitud lepingus. SK jääb siiski teenindama ülemineku hetkeks väljastatud sertifikaate kuni nende kehtivuse lõpuni (viis aastat väljastamisest).  

Lepingu alusel hakatakse dokumente tootma 2018. aasta lõpust pärast praegu kehtiva lepingu lõppemist Gemaltoga. Viieaastase lepingu eeldatav maksimaalne maksumus on ligi 40 miljonit eurot.

Teine kohturing

Lepingupartneri leidmiseks kuulutas PPA hanke välja 2015. aasta lõpus ning tunnistas 2016. aasta kevadel edukaks Safran Morpho pakkumise. Kaks ülejäänud hankel osalenut aga vaidustasid selle kohtus.

Kohtuvaidluse tulemusel see otsus aga tühistati. Seejärel PPA täpsustas pakkumuste hindamise kriteeriume ja tehnilisi tingimusi ning alustas 2016. aasta novembris lepingu sõlmimiseks uut hanget, mille tulemust ootab nüüd taas ees kohtutee.

Seni sarnane käekiri

Eesti riik on seni ID-kaardi tootmise hankeid korraldanud neljal korral.

Aasta 2001 – sõlmiti esimene leping Eesti Vabariigi ja TRÜB AG vahel;

Aasta 2006 – valitsuse korralduse alusel sõlmiti teine leping kodakodus- ja migratsiooniameti ning TRÜB AG vahel;

Aasta 2010 – valitsuse loa alusel sõlmiti kolmas ja seni kehtiv leping politsei- ja piirivalveameti ning TRÜB AG (mille aastal 2015 omandas ettevõte nimega Gemalto) vahel;

23. november 2015 – politsei- ja piirivalveamet kuulutas välja salastatud riigihanke ja saatis sellel osalemise kutsed turvakanaleid pidi vaid neljale väljavalitud ettevõttele: Giesecke & Devrient, Morpho, Gemalto (endine TRÜB AG) ja Oberthur.

Kaarditootmise äri tulust annab vast aimu asjaolu, et viimase – 2010. aastal sõlmitud lepingu – koguhind selle maksimaalse mahu juures on 36 miljonit eurot. Kõige esimese, aastal 2001 sõlmitud lepingu maksumuseks koos hangitavate lisaseadmete ja tarkvaraga jäi vahemikku 10 kuni 15 miljonit eurot. Aastal 2006 lepingu maksimummahuks oli määratud 13,559 miljonit eurot.

PPA identiteedi ja staatuste büroo juhataja Margit Ratnik on Postimehele öelnud, et Eesti jaoks on oluline, et ID-kaarte tootev ettevõte garanteeriks dokumentide töökindluse ja turvalisuse ning oleks avatud innovaatilistele lahendustele.

«Seepärast tegime ettepaneku riigihankes osalemiseks ettevõtetele, kes on Euroopa turul aastaid tegutsenud ning tõestanud oma usaldusväärsust ja kõrget kvaliteeti. Selleks et riigil oleks üks kindel partner, kes vastutab nii kaardi plangi ja kiibi kui ka dokumendi isikuandmetega sidumise eest, hangime kogu teenust ühtse tervikuna,» selgitas Ratnik.