Proovisõit: Peugeot 508

Huvitaval kombel on siiani kõikidest testitud Peugeot mudelitest enim muljet avaldanud see pisike 107. Seetõttu võibki rahuloluga nentida, et uue Peugeot 508ga on vähemalt selle margi mudelite seas uus lemmik leitud, kirjutab Autonet.ee.

Tõsi, masin on elektroonikat pungil täis ning sellist ehedat kihutamiselamust see ei paku, kuid mugavus ja sõiduomadused kompenseerivad need teisiti.

Peugeot mudelite puhul tuleb alati rääkida ka disainist. Seda nii eksterjööri kui interjööri puhul, sest omapäraseid ideelahendusi on nendele alati sattunud.

Nii näiteks erinevalt peaaegu kõikidest teistest autodest, mida võtme asemel nupust käivitada saab, asetati Peugeot´l vastav jubin hoopiski roolist vasakule.

Samas jällegi istmesoojenduse nupud, mis mõnedel viimastel mudelitel asuvad istmepatjade välisservades on nüüd kenasti tee tagasi kahe istme vahele leidnud.

Topsihoidjatega aga tundub üldse selline kummaline lugu olevat, et kohe kuidagi ei suudeta neile mingit normaalset asupaika leida: küll jääksid neis asuvad joogianumad segama käigukangiga rahmeldamist, antud juhul aga varjavad navi-ekraani pilti.

Tundub justkui Peugeot disainerid alles otsiksid neid kõige õigemaid stiilijooni ja lahendusi, mida siis juba kõikidele mudelitele külge pookida. Aga võib-olla soovitaksegi, et ühest mudelist teise ümberistumine oleks seotud põnevuse ja üllatustega.

Hea näitena võib tuua pagasiruumi luugi avamisnupu, mis on peidetud mudelinime 508 nulli keskele. Ilma ütlemata seda üles leida pole lihtsalt võimalik.

Tõsi, olgem ausad, paar kerge kiiksuga vidinat ei suuda asendada tilka tökatit meetünnis ning kui nuppude asukoht selge, mis ühel omanikule niikuinii selge olema saab, siis kõik ülejäänu on juba puhas nauding – mugavad istmed, hea juhitavus, vaikne ja hubane salong.

Muide, salongivalgustus baseerub 508l valgusdioodidel. Enamnäpitavad nupud on toodud roolile, audiosüsteemi saab häälestada Audidele ja BMW-dele analoogselt istmete vahel asuvalt rõngalt. Peale kõige muu ilmub sõites juhi ette head-up display, millel kuvatakse põhilised sõiduparameetrid ning navisüsteemi juhised.

Põhimõtteliselt polegi seega pilku kellapaneelile enam heita. Kui luksuslikematel sõidukitel on selline vidin juba mõned aastad tagasi nähtud, siis omas segmendis on 508 esimene säärase lisavarustusega sõiduk.

Muudest juhti abistavatest elektroonilistest viguritest rääkides tuleks esimesena ära mainida kaugtulede automaatset ümberlülitust lähituledeks - igavesti mugav ekstra, kui liiklus veel tihe ning vastutulevaid autosid palju.

Pikemal reisil on selline abimees ääretult teretulnud ning võimaldab hoopiski lahedamalt sõidumugavusele keskenduda. Tuledeplokki kuuluvad ka kurvituled, mis alla süttivad auto keeramisel kiirusel alla 40 kilomeetri tunnis.

Päevasõidutuled on tänapäeva autodele kohaselt lahendatud juba LED-tehnoloogial. Samuti on traditsiooniline käsipidurikang kadunud ning asendunud elektroonilisega.

Väikese negatiivse nüansina puudub autol tagurduskaamera ning parkimisandurid tundusid pisut uimasevõitu olevat. Igal juhul juhtus selline paha lugu, et tagurdades jõudis jäätunud lumehang põrkerauani enne, kui signaal sellest juhini. Moraal siis selline, et 508ga tagurdades ei tasu ülemäära tormakas olla.

Väljast vaadates hakkab silma uus firmastiil. Endine pikk «vormelinina» on kadunud, selle asemel on mootorikatte ees väike kühm, mille alla mahub ilusasti kiri «Peugeot».

Logo lõvi ilutseb kapotikaanel juba suuremalt. Üldmulje on selline mitte just ülemäära pretensioonikas, kuid sarnane rahulikkus valitseb ka seespool, seega stiili harmoonia on täiesti ära tabatud.

Peugeot 508 tood turule asendama korraga kaht mudelit: 407 ja 607. Kusjuures mõlemalt autolt on üritatud sellesse koondada parim – suurema auto ruumikus ning väiksema hind.

Päris ideaalselt pole seda muidugi võimalik teha, kuid näiteks tagaistujate jalgaderuumi on täiesti piisavalt ning 545 liitrit pagasi jaoks jääb segmendi peakonkurentidele vaid üsna pisut alla.

Mootoritest pakutakse sellele 4792 millimeetrit pikale, 1853 laiale ning 1456 kõrgele masinale 1,6-, 2,0- ja 2,2-liitriseid agregaate. 1,6-sed arendavad olenevalt seadest ja kütuseliigist 112 kuni 156 hobujõudu, tippkiirused varieeruvad 182 ja 220 kilomeetrit tunnis. Võimsam kaheliitrine diisel arendab 163 ning 2,2ne 204 hobujõudu. Tippkiirused vastavalt 225 ja 234 kilomeetrit tunnis.

Proovisõiduautoks oli võimsaima mootori ja GT varustusastmega masin, mis maksab alates 32 600 eurost, ehk meie vanas rahas alates 510 000 kroonist.

Selle sees on praktiliselt kogu pakutav varustus, juurde on võimalik osta vaid valuvelgi, metallikvärv, katuseluuki, tagakardinat ning massaažifunktsiooniga istmeid. Baasmudeli maksumus, mis tegelikult on samuti juba üsna talutava varustusega, algab 18 500 eurost, ehk ümmarguselt 290 000 kroonist.

Sõiduomadustelt on vähemalt GT versioon nii lühemaks kui pikemaks kulgemiseks kõigiti sobilik. Rooliratas meeldivalt jäme, selle allosas võib aimata kergelt sirget osa. Tänu eeskujulikule müraisolatsioonile pole peale tuule sahina salongi suurt midagi kuulda.

Mootori toimetamist võib tajuda vaid tugevatel kiirendustel. Tänu 2817millimeetrisele teljevahele on masina stabiilsus ja juhitavus suurepärased, rool kerge ja konkreetne, isegi tuulepuhangud küljelt ei avalda trajektoorile tuntavat mõju.

Konkreetse auto kütusekulu saja kilomeetri kohta peaks tehniliste andmete järgi linnasõidul jääma 8.0 ja maanteel 4,4 liitri juurde. Reaalses elus peaks liitrijagu enamaga päris lahedalt hakkama saama, kui just jalg liig raske pole.

Muide, madalama kütusekulu osas ei loodeta vaid juhile – osad kerepaneelid valmistatakse kerguse huvides alumiiniumist, auto aerodünaamiline takistustegur on sedaanil vaid 0,26 ja universaalil 0,27. Mõistagi kasutatakse start-stop süsteemi.

Peugeot ajakirjas Drive öeldakse 508 kohta, et see loodi ajatu ja tõhus. Teisisõnu vanema inimese ja/või soliidse inimese autoks – stiilne, rahulik ja mugav, ehkki särtsu jätkub selles samuti küllaga. Kui peaksin kunagi vastama vähemalt ühele neist kategooriatest, siis kaaluksin kindlasti ka 508 ostu.