Sõiduproov. Bentley Bentayga: «Sest see on meie võimuses»

21. juuni 2017, 09:21

See eksemplar jookseb 21-tollistel ratastel, kuid saadaval on ka 22-tollised – suurimad, mida Bentley on eales pakkunud. Foto: Eero Vabamägi

Pööraselt hea diiselmootor, mis kõlab nagu Bentley ja alles siis nagu diisel.
Pärast maailma lõppu on teil võtta töökorras Bentayga.
Bentley Bentayga – kaks ja pool tonni ülimalt luksuslikku pühaduseteotust.

Suurel B-l on uudiseid. Bentley Bentayga mootoriruumis on nüüd V8 jõuallikas, mis põletab diislit. See on arutult julge samm.

Autosid on igasuguseid. Ka siniverelisi luksusautosid. Ja siis on Bentley. Bentley saab kahe aasta pärast saja-aastaseks. Briti ekstravagantne mark on võitnud kuus korda Le Mansi 24 tunni kestvussõidu, teda on mitu korda müüdud ja ostetud, kaks korda on tulnud kolida. Autoajaloo autahvlil on nad kuldraamis diplomi kindlustanud kas või oma kahe piire nihutanud ning senistest arusaamadest üle astunud mudeliga – Speed Six (1928) ja Turbo R (1985). Olgu veel lisatud, et Le Mansi viis võitu saavutati esimese tegutsemiskümnendi sees, kuues aga saadi alles üsna hiljuti, 2003. aastal.

Vaid viis aastat varem oli jõutud lahenduseni ka ajaloolises lahingus Crewe all, mille käigus kisklesid BMW ja Volkswagen armutult Crewe autovabriku pärast. Sakslaste vahel peetud Rooside sõda lõppes nii, et Volkswagen sai endale Bentley lennuka tiibade ja suure B-ga kaubamärgi ning tootmise. Alanud Volkswageni valitsusaeg kupatas insenerid töötubadesse ülesandega luua uue ajastu Bentley. 2003. aastal ilmavalgust näinud Continental võis olla väga hea auto, võib-olla üks parimatest, mida Bentley kunagi loonud. Kuid paadunud margipuhtuse eest seisjate meelehärmiks oli tal kaks silmatorkavat häda: ta oli liiga odav ja liiga hea sõita.

Kaks ja pool tonni saadetakse sajani – ja taas tähelepanu! – 4,8 sekundiga. Tunnistagem, see võtab seest kergelt õõnsaks.

Margipuhtuse eest võitlevaid puriste ootas tõeline õud alles ees. Bentley kuninglike traditsioonidega koormatud vankrit polnud lihtne pöörata. Isegi kui pööraja oli Saksa tõhusust eeskujulikult rakendav Volkswagen. Alles kahe aasta eest jõuti esimese mudelini, mis on viimse tükini Bentley ja mitte Rolls-Royce’i sportlike huvidega sõsar. Möödunud aja jooksul oli aga autoostjate maitse võtnud suuna linnadžiipide poole. Traditsioonidega noobelmargid seisid paratamatu valiku ees. Otsa oli lahti teinud Porsche, kes läkitas esimesena puristid õhku ahmides rohupoodidesse, mis validoolist tühjaks osteti. Nende meelest reetis Porsche oma Cayenne’iga kõik, mis reeta sai.

Ja siis jõudis kätte aasta 2016. Taas tuli puristidel validooli keele alla kühveldada, sest riburada nad tulid: Jaguari esimene maastur F-Pace ja Maserati esimene Levante, neile järgnes Alfa Romeo Stelvio. Ärge laske end eksiteele viia – need mudelid mõjutavad markide käekäiku määratult rohkem kui ükski teine rivis olev või lähiajal sinna lisanduv mudel. Sama kehtib ka Bentley kohta. Kuid läinud aasta kevadeks olid Bentley puristide pisarad juba valatud. Eelmise aasta alguses nägi ilmavalgust Bentley Bentayga – kaks ja pool tonni ülimalt luksuslikku pühaduseteotust.

Bentley esimene maastur tuli koosteliinilt, varustatuna röögatute ambitsioonide ja veel koletuma W12 mootoriga, mille kuuest liitrist töömahust arendati kahe turbokompressori kaasabil 608 hj ja 900 Nm. Tänavu kevadel lisandus Bentayga Diesel – üldse esimene diiselmootor Bentley seeriaautol. See on arutult julge samm. Esiteks on diislipõletaja luksusautol ennekuulmatu, teiseks on diiselmootorid nagu paariad poliitikute nüpeldada. Ja Bentley kavatseb diiseljõuallikat müüa peamiselt Euroopas. Hiinasse ega Ameerika Ühendriikidesse see kava järgi ei jõua.

Just uus diiseljõuallikas on ka minu proovisõidukil. Mootorivalemiks V8, 435 hj ja 900 Nm saavutatakse pressides atmosfääri läbi kahe järjestikuse turbolaaduri ja ühe väiksema elektrilise kompressori, mille peamiseks ülesandeks on turboviivituste silumine. Pöördemoment on arvudes sama mis W12 mootoril, kuid kätte tuleb see juba – pange tähele – 1000 pöörde juures minutis. Kaks ja pool tonni saadetakse sajani – ja taas tähelepanu! – 4,8 sekundiga. Tunnistagem, see võtab seest kergelt õõnsaks. Tippkiirus 270 km/h tähendab tootja kinnitusel, et tegemist on maailma kiireima diiselmaasturiga.

Bentayga – olgu ta nii erakordne kui tahes – on siiski lüli VW tõhususe maatriksis. Kõnealune V8 on sama jõuallikas, mida kasutab Audi SQ7. Bentayga jagab MLB platvormi Audi Q7, VW Touaregi ja tulevaste Porsche Cayenne’i ja Lamborghini Urusega (seda küll, Lamborghini hakkab jälle maastureid tegema). Insenerid on vaeva näinud, et Bentayga kõlaks ennekõike nagu Bentley ja alles siis nagu diisel. Mootorit on kuulda kiirendamisel, muidu valitseb salongis vaikus. Maailmast eraldatus. Keskkond nagu luksuslikus kosmosekapslis, mille kõrk looja on soovinud teid isoleerida külastatava planeedi pööblist ja igavusest. Märkan peagi, et eelistan maailmast isoleerituse vaikust tippklassi helisüsteemile, mille Naim on loonud spetsiaalselt Bentley vajadusi arvestades. Mul on Naimist natuke kahju.

Proovisõidu kütusekulu jäi pidama 12 l / 100 km peale. Tegelikult saab vähemaga. Ja keda see huvitaks? Foto: Eero Vabamägi

Kuidas Bentayga sõidab? Tänu kere kaldumise üle valvavale süsteemile püsib ta ülihästi tasakaalus ning kaassõitjad võivad šampanjaklaase käes hoida. Kõige meeldivam sõidurežiim on tähistatud tähega B. Sportrežiim muudab käitumises liiga vähe, et pöördlüliti keeramise vaev end ära tasuks. Neli maastikurežiimi pakuvad abi sõitmiseks kruusal, liivas, libedal ja konarustel. Bentaygaga võib minna kuni poole meetri sügavusse vette. Selle peale Land Rover Discovery turtsataks. Bentayga pole lõpuni veatu. Kuigi temast võib leida küsitavusi, siis milleks? Milleks vaielda masinaga, mis tuleb toime 35-kraadise külgkaldega ja mida on üdini testitud temperatuurivahemikus –30 kuni +50 kraadi. Pärast maailma lõppu on teil võtta töökorras Bentayga.

Tavatsetakse öelda, et Briti autotööstuse hiilgusele panid aluse õmblejad. Bentayga õmblustöö tase on hurmav. Siseviimistluse meistritel on eksimisruumi ainult 0,3 mm – nii täpselt peab viimne kui detail sõitjateruumis kokku klappima. Veised, kelle nahad polsterdavad Bentaygat, on elanud veatut elu. Tepingud on rikkalikud, rombid laitmatud. Ventilaatoreid armatuurlaual saab pöörata nagu muna või kuuli, nende avamiseks on sisse-välja liigutatavad ventiilid, mis meenutavad trompeti kolme pumpventiili. Ainult neid on siin kõrvuti kaks. Miles Davis jääks oma trompeti juurde. Võib-olla.

Ventiilid ventilaatorite avamiseks. Foto: Esta Tatrik

Paremal taga istuja võtab puldi (ei pea isegi küünitama mingite nuppudeni!) ja nihutab juhi kõrvalistuja istme nii palju ettepoole, kui tahab. Ja eesistmelt ei kosta protestiks piuksugi. Foto: Eero Vabamägi

Ja spoon. Kõige all on alumiinium, mis on kaetud kuue spoonikihiga. Kuuega sellepärast, et vineerikihid isoleerivad alumiiniumi jahedust ning puitpind tundub katsudes soe. Jah, kes meist ei katsuks autosse istudes esimese asjana, kas vineer on soe! Väljast on auto kaetud kolme spetsiaalselt töödeldud lakkvärvi kihiga, et värvkate paistaks sügav, intensiivne ja kvaliteetne.

Võiks jätkata pikalt. Mida raha eest saab, selle saab osta ka Bentaygasse. Ta peab teenima Bentleyle maailma über-rikaste raha ning ta teeb seda meeldival moel nagu hästi kasvatatud kõrgklassi esindajale kohane. Bentayga on jõudemonstratsioon. Suurepärane töö. Iga viimne kui detail ütleb: «Sest see on meie võimuses.»