/nginx/o/2017/06/12/6775947t1ha1a1.jpg)
Eesti ja tõenäoliselt mitmete teiste riikide ajakirjanikele saabus täna akrediteerimisandkeet EL-i eesistumise sündmuste kajastamiseks ning nende asukohariigi valikus leidus ka nimi, millest tõenäoliselt just paljud väga palju kuulnud pole ja mida tavaliselt välja ei pakuta. See riik on Pitcairn.
Veebientsüklopeedia Wikipedia annab teada, et viimati loeti selle Vaikse ookeani lõunaosas asuva saarekese rahvas üle 2014. aastal. Siis elas sellel 47-ruutkilomeetrisel saarel 49 inimest, kuid möödunud sajandi kolmandal aastakümnel loendati neid lausa 233.
Praeguste elanike seas olevad üheksa peret on aga eriti värvika ajalooga. Nimelt tulid 1789. aastal saarele üheksa laeva «Bounty» mässulist Fletcher Christiani juhtimisel koos 18 tahitilasega, ning põletasid laeva maha. Need pered ongi teadaolevalt mässulise «Bounty» meeskonna ja tahiti naiste järeltulijad.
/nginx/o/2017/06/12/6775951t1hb723.jpg)
Pitcairn ise on ametlikult Suurbritannia meretagune ala, mille moodustavad Pitcairni saar ning asustamata Hendersoni saar, Oeno atoll ja Ducie atoll.
Riigi ametliku veebilehe teatel asub saar 2170 kilomeetrit Tahiti saarest kagus ja 6600 kilomeetri kaugusel Panamast. Riigi juhtkond resideerub Uus-Meremaal, ehk 5310 kilomeetri kaugusel. Saar on 3,2 kilomeetrit pikk ja 1,6 kilomeetrit lai. Saarel on ka üks tee.
Ducie ja Hendersoni saare avastas eurooplaste jaoks portugali meresõitja Pedro Fernandes de Queirós 1606. aastal. Pitcairni saare avastas inglise kapten Philip Carteret 1767. aastal ja nimetas selle saart esimesena märganud meeskonnaliikme Robert Pitcairni järgi. 1838 sai saarest Suurbritannia asumaa. 1902. aastal annekteeris Suurbritannia Hendersoni, Oeno ja Ducie ning liitis need 1938 halduslikult Pitcairniga.
1886. aastal maabus saarel Ameerika preester John Tay, kes levitas seal väga edukalt Seitsmenda Päeva Adventistide religiooni - alates sellest on saareelanikud olnud adventistid.
Saarele pääseb vaid laevaga.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)