/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2017/06/13/6778761t1h9f6d.jpg)
Viimase Tupolev Tu-160 «Blackjack» kaugmaa pommituslennuki ehitamisest on möödas juba veerand sajandit, kuid nüüd plaanib Venemaa lennuki taas seeriatootmisse lasta.
Pildid ja video: Venemaa taaselustab külma sõja aegse «Blackjack» pommitaja (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tu-160 lõi Nõukogude Liit 1970ndatel vastuseks USA B-1 pommitajale (kuid suuremas mõõtkavas). B-1 oli esimene lennu ajal muutuva tiivanoolsusega lennuk, mille tiibu võis liigutada tahapoole, et saavutada ülehelikiirusel lennates suuremat efektiivsust. Madalamatel kiirustel lennates võis tuua tiivad ettepoole. B-1 oli ühtlasi ka esimene «varglennuk», mis võis jääda Nõukogude õhutõrjesüsteemidele märkamatuks.
/nginx/o/2017/06/13/6778657t1h0b53.jpg)
/nginx/o/2017/06/13/6778663t1h9ead.jpg)
Tu-160 üritas teha kõike, mida B-1 ja sellest ka väga sarnane välimus. Pikk valge disain teenis talle punaarmees hüüdnime Valge Luik. Tegu on aga maailma suurima ülehelikiirusel lendava lennukiga ja maailma kõige raskema sõjalennukiga. Samuti on Tu-160 turboventilaatormootorid kõigist sõjalennukitest kõige suurema võimsusega.
Olgugi, et neid ehitati aastatel 1984–1992, mis ei ole sugugi lühike aeg, valmis ainult 36 eksemplari. 19 neist läksid NSVLi lagunedes Ukrainale, kes müüs kaheksa Venemaale tagasi. Ülejäänud 11 läksid vanarauaks.
Praegu on Venemaa õhuarsenalis 16 Tupolevit ja nad täidavad tiibrakettide kandja rolli. Tu-160 võib tulistada nii tavalisi kui ka tuumalõhkepeadega tiibrakette. Pommitajad on näiteks osa võtnud ISISe vägede pommitamisest Süürias 2015. aastal.
Olgugi, et Venemaa on varustanud oma praegused Blackjackid moodsa elektroonika ja uute mootoritega, on neid siiski föderatsiooni jaoks väga vähe. Just sellepärast plaanib Venemaa osta 30–50 uuendatud pommitajat, mille nimi saab olema Tu-160M2. Nagu oma varasemad eelkäijad, hakkavad need kandma Kh-555 tiibrakette, mille raadius on kuni 2500 kilomeetrit ja Kh-102 tuumalõhkepeadega tiibrakette, mille raadius on kuni 5000 km.
Uus Tu-160M2 on võimeline ka kukutama täpsusjuhtimisega pomme. Praegused mudelid ei ole võimelised kasutama GLONASSi (Vene satelliitnavigatsiooni süsteem, mis on nende alternatiiv GPSile) juhitavaid pomme, ainult kalleid tiibrakette.
Esimene Tu-160M2 peaks nägema ilmavalgust 2018. aastal ja minema seeriatootmisse 2021. aastal.
Tu-160 taaselustamine tõstatab ühe olulise küsimuse: Kus on venelaste järgmise generatsiooni PAK-DA kõrgtehnoloogiline vargpommitaja, mis pidi Tu-160 välja vahetama? Tõenäoliselt pole Venemaal praegu lihtsalt ressursse selle välja arendamiseks ning nii läheb see vast tegemisele alles pärast Tu-160M2 tootmistsükli lõppu. Samas tuleb tõdeda, et uus Valge Luik tuleb tõenäoliselt oma tööga vägagi hästi toime ja täidab kõik Venemaa vajadused.
Allikas: Popular Mechanics