Eesti seadustas Uberi

Uber. Foto: ANTHONY WALLACE/AFP

Riigikogu võttis täna õhtul vastu ajaloolise seadusemuudatuste paketi, mis võrdsustab sõidujagamisteenuste vahendajad klassikaliste taksoettevõtetega ja annab neile suures osas samad õigused ja kohustused.

Uberi ja kohaliku Taxify seadustav eelnõu jõustub 1. novembril, et erinevad registripidajad jõuaksid teha vajalikud muudatused. Enam kui aasta valminud ja mitu korda nullist ümber kirjutatud seadus teeb Eestist ühe vähese riigi kogu maailmas, kus kogu territooriumil on Uberi tegevus seadustatud.

Riigikogu liikme Jaanus Marrandi sõnul on seaduse lõplik variant üks paremini läbiarutatud eelnõu üldse, kuhu on kaasatud kõik osalised. «Koht on nii uuele kui vanale – see on eelnõu peamine mõte,» sõnas ta. «Seadus saab sellega paremini hakkama, kui kus iganes mujal Euroopas. Riigikogu võib selle seaduse üle uhke olla!»

Politsei on alustanud menetluse enam kui 50 Taxify ja Uberi juhi suhtes, kuna nende praegune tegevus sõidujagamisel on vastuolus ühistranspordiseaduse nõuetega. Samas pole politsei enam kui pooleaastase uurimise jooksul kedagi neist karistanud, kuna ootas seadusandja tegevuse taga - kas seadus leeveneb või mitte.

Uber: tegutseme Eestis edasi

Uberi Baltimaade juht Enn Metsar ütles riigikogu otsust kommenteerides, et vastu võetud seadus on kõiki osapooli rahuldav ning et Eesti on maailmas selle uue seadusega väga eesrindlik.

«Kuna uus seadus võtab arvesse jagamismajanduse põhimõtteid, saab Uber uues seaduslikus raamistikus Eestis edukalt edasi tegutseda. Meil on hea meel kõigi Eesti inimeste üle, kel on tulevikus veelgi usaldusväärsemad, taskukohasemad ja paindlikumad võimalused Tallinnas ringi liikumiseks,» ütles Metsar Postimehele.

Metsar lisas, et Uber on loonud paljudele inimestele võimaluse paindlikult lisasissetulekut teenida. Usume, et uus seadus julgustab veelgi rohkem inimesi väikeettevõtluses osalema.

Taxify esindaja ei olnud täna kommentaariks kättesaadav

Taksoveonõuded kergenevad

Seaduse peamisim ja olulisim uuendus on see, et eelnõus ei reguleerita enam kokkuleppevedusid ehk sõidujagajaid eraldi, vaid leevendatakse kehtivaid taksoveonõudeid. Muudatuste tulemusel käsitletakse kokkuleppevedusid  taksode alaliigina.

Täpsemalt võrdsustatakse eelnõus taksoveoteenusele ja kokkuleppeveole ettenähtud loanõuded, see tähendab, et ka sõidujagamise osutamiseks on vajalik taksoveoluba, teenindajakaart ja sõidukikaart.

Uber ja Taxify valivad oma teenuste osutamiseks turgusid, kus regulatsioonid on piisavalt nõrgad selleks, et sisuliselt iga puhta taustaga juht võiks sõiduteenust osutada. Määrava tähtsusega on seega Eesti puhul see, kas vajalike lubade taotlemine on kõigile juhtidele piisavalt mugav ja odav.

Ühetoaline loaregulatsioon kehtestatakse seaduses lisaks juhtidele ka  vedude organiseerijale, mis tähendab seda, et taksoveoloa peaksid justkui omandama ka nii Uber kui Taxify.

Taksode puhul toimub tingimuste leevendamine selles osas, et kaotatakse taksojuhtide ametikoolituse nõue ning koolituste korraldamine jääb iga vedaja enda korraldada. Lisaks ei piirata taksovedu enam omavalitsuse piiridega – igaüks võib teenust pakkuda kogu Eesti ulatuses. Nn vana kooli täisvarustuses taksod võivad ise valida, kas võtavad peale kliente tänavalt, ootekohtadest, kõnekeskuse või äppide vahendusel.

Seaduse kohaselt on lisaks tavapäevasele päeva- ja öötariifile võimalus omavalitsustel kehtestada taksodele ka muidu tariife – näiteks nädalavahetuse tariife.

Uut on aga muudki: kui näiteks takso tellimine ja hinna arvestamine toimub äpi kaudu, siis sellise veo tegemisel ei ole taksomeeter autos kohustuslik. Taksomeetrit, plafooni, nähtavat hinnakirja ja juhi andmeid peab kasutama aga juhul, kui teenindatakse sõitjaid tänavalt ja taksopeatusest või kui takso tellimine toimub kõnekeskuse kaudu.

Plafoonita taksod ei tohi jätkuvalt kasutada sõiduks ühistranspordiradasid.

Kehtima jäävad vedaja ja juhi hea maine nõuded (karistamatuse nõue), samuti peavad teenindaja andmed olema sõitjale kättesaadavad ning sõiduk peab vastama nõuetele, olema kontrollitud ja kantud asjaomasesse registrisse.

Palling: me läheme tulevikku

«Ma arvan, et sellest on nii palju räägitud nii meedias, nii siin saalis, kui oluline on see, et me oleme ühes sektoris otsustanud minna tulevikku, mitte minevikku. Ma arvan, et see eelnõu, mis muudab transpordisektoris autode kasutamise efektiivsemaks, on eelkõige oluline keskkonnapoliitika aspektist,» ütles eelnõu esimese versiooni algatajate seas olnud Kalle Palling. «Ma arvan, et see eelnõu, mis võimaldab inimestel teenida lisa, saada lisateenistust, on oluline kõikidele nendele, kes jagamismajanduses osalevad.»

Pallingu sõnul avaldas maksu- ja tolliamet, et nende juhtide arv, kes vabatahtlikult deklareerisid oma maksutulu, kasvas kuus korda.