Täna täpselt kaks aastat tagasi püstitas mobiilioperaator Elisa Eestis esimese osaliselt päikeseenergial töötava mobiilside tugijaama Tallinnas Telliskivi tänava piirkonnas, et katsetada sel viisil mobiilside viimist elektrivarustuseta piirkondadesse. Paraku lõppes projekt edutult.
«Kahe aastaga on päikesepaneelid tagasi tootnud ca 40 protsenti investeeringust ehk tasuvusaeg on toona pakutud nelja asemel viis aastat. Tasuvusaja pikenemist on mõjutanud elektrihinna muutused Eesti turul,» tõdes Elisa raadiovõrkude ja taristu valdkonna juht Kristo Kork Postimehele.
Tema sõnul saadi projektist väärt teadmisi ning võimekust ja kogemusi, kuid sellega edasi ei minda.
«Elisa Eesti ei plaani hetkel investeerida laialdasse päikesepaneelide kasutusele võtmisesse, kuna pilootprojekt näitas, et aeg ei ole selleks veel päris küps,» selgitas Kork.
Kogu projekti eesmärk oli esmalt leida viis, kuidas mobiilimastide tarvis energiat vähem tarbida ja hoida seeläbi ka kulusid kokku. Teisalt on piirkondi – näiteks Naissaar –, kus muid võimalusi tugijaama töötamiseks polegi kui diiselgeneraator või päikeseenergia.
Elisas kahe aasta eest võrgujuhi ametit pidanud Andrus Kaarelsoni sõnul on Elisa grupp uurinud palju ka tuulegeneraatorite kasutamise võimalusi Soomes, kuid jõudnud järeldusele, et need on liikuvate osade tõttu palju vähem töökindlamad ja kulukamad kui staatiline päikesepaneel.
Paneelide võimsus on ideaalse ilma korral poolteist kilovatti, pilvetaguse päikese või õhtu ja hommiku ajal ühe kilovati ringis. Süsteem oli üles ehitatud nii, et mast saab läbi muundurite samaaegselt energiat nii elektrivõrgust kui päikesepaneelidelt.