Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Video: Vene uus Armata tank teeb Abramsile laskeulatuses silmad ette (16)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tank T-14 Armata.
Tank T-14 Armata. Foto: Sputnik/Scanpix

Venemaa relvajõudude järgmise generatsiooni rasketank Armata suudab õige moona ja tingimustega lasta rohkem kui 11 kilomeetri kaugusele, mis on peaaegu kahekordne USA Abramas M1A2 SEP V3 laskeulatus. Küsimus on, kas sellest on mingit kasu? 

Armata T-14 on päris kõhedust tekitav elukas, mis on pannud NATO kõrgemad ametnikud ebamugavusest nihelema. Seda põhjusega: tankil on 125-millimeetrine kahur, mehitamata kahuritorn, modulaarne komposiitsoomus ja aktiivkaitsesüsteem, mis laseb puruks lähenevad raketid. Võib-olla, et kõige muret tekitavam Armata võime on aga hävitada sihtmärke peaaegu 12 kilomeetri kagusel. 

Venemaa on nüüdseks juba aastaid relvastanud oma tanke laserjuhitavate rakettidega, mida on võimalik lasta tanki peakahurist. Esimese generatsiooni laserjuhitav 9M112 Kobra HEAT oli paigaldatud T-80 tankile. Kobra laskeulatus oli 4 km ja võis tungida läbi 70 cm paksuse soomuse. Praegu kasutusel olev 9M119 Refleks läheb aga 4,9 km kaugusele ja tungib läbi 90 cm paksuse soomuse.  

Armata võtab esialgu kasutusele Refleksi täiustatud versiooni 9M119M1, kuid tegemisel on juba ka uus rakett, mis hakkab kandma nime 3UBK21 Sprinter ja see hakkab praeguste plaanide järgi olema rohkem kui 11 kilomeetrise lennuulatusega. Kui palju suudab ta soomust läbistada, pole veel teada, kuid see saab tõenäoliselt olema vähemalt sama hea kui Refleksil.

Võrdluseks Armatale on USA Abramsil 120-millimeetrine sileraudne kahur, mis tulistab kusagil 4 kilomeetri kaugusele. Seega, vähemalt esialgsel vaatlusel võib öelda, et Armata on võimeline võtma Abramsid maha enne kui nad üldse laskeulatusse jõuavad. Tegelikkus on aga natukene keerulisem. 

See, et üks tank märkab teist rohkem kui 11 kilomeetri kauguselt on äärmiselt ebatõenäoline. Vaatevälja blokeerivad künkad, puud, põõsad, hekid, majad jms takistused. Kui nad ei võitle just Kansase avaratel tasandikel, Venemaa steppides või Siinai kõrbes, siis nad tõenäoliselt üksteist nii kaugelt ei näe. Parimal juhul ongi nähtavus kusagil 3-4 km.

Isegi kui Armatal õnnestub saada Abrams nii kaugelt sihikule, siis viimane ei ole kindlasti abitu. Abramsi soomust, mis sisaldab kihti kustunud uraani ja on kaetud omakorda reaktiivsoomusega, loetakse maailma parimaks omalaadseks. Taolist soomust ei ole sugugi lihtne läbida, eriti väga kaugelt. Samuti plaanib USA armee panna Abramsile (millalgi lähiaastatel) aktiivkaitsesüsteemi, mille radariantennidid tuvastaks lähenevaid rakette ja hävitaks need. 

Küll aga võib Armata laskeulatuse kohta öelda nii palju, et isegi kui seda ei saa täiesti efektiivselt rakendada tankisõjas, siis saab seda kahtlemata rakendada õhutõrjes. Venelased üldiselt kardavad USA ründehelikoptereid nagu AH-64E Apache Guardian ning seepärast saab Sprinter omale tõenäoliselt ka õhutõrje võimekuse. Nii on võimalik lisaks helikopteritele alla lasta ka droone ja võib-olla isegi lennukeid. 

Olgugi, et Sprinter on mõeldud tankitõrje relvaks, võib sellest saada hoopis väga efektiivne õhutõrje relv. 

Allikas: Popular Mechanics, Defence Blog

Tagasi üles