Uued nööbid. Renault Capturi sõiduproov

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Esta Tatrik

13. juuli 2017, 10:11

Äsjase iluopiga on tehtud minimaalselt muudatusi.
Eelistatud valik neile, kellele meeldib luukpäraga võrreldes istuda kõrgemal.
Linnasõidul ei sega peadpööritava dünaamika puudumine kuigivõrd.

Renault’ kaubamaja riidepuudel ripub kolm suurust linnadžiipe. Väiksemast alustades, meeldetuletuseks nimepidi nimetades: Captur, Kadjar, Koleos. S-suuruses Captur sai äsja värsked värvid ja uued nööbid.

Milles on iva?

Minimaasturite klassi priimus. Nii ütlevad 2016. aasta müügitulemused Euroopas, kus enam kui 215 000 autot müünud Capturile oma segmendis vastast ei leidunud. Seega: kui see töötab, ära tiku parandama! Renault on Capturi puhul sõnasabast võtnud. Äsjase iluopiga tehtud minimaalsete muudatustega on nihutatud pisidžiibi kujustust veelgi lähemale Renault’ maasturite ühisele mallile. Tehniliselt võttes pole Captur muud kui kikivarvule tõstetud Clio. Nelikvedu tal pole ega tule, nii jääb ta luukpäraga võrreldes eelistatud valikuks neile, kellele meeldib istuda kõrgemal. Ja kelle meelest näeb linnadžiip lahe välja.

Põhjakaitsed kuuluvad džiibiliku välimuse juurde. Foto: Tootja foto

Kuidas välja näeb?

Õnneks oli Captur juba sünnist saati Renault’ perekonnas soositud välimusega, nii et siin midagi olulist muuta ei tulnud ega saanud. Capturi ostjatele kahevärvilisus meeldib. Nüüd on lisandunud kolm uut kerevärvi ja veel üks toon katuse jaoks. Kokku on enam kui 30 värvikombinatsiooni, lisaks kuut tooni võimalusi sõitjateruumi tarvis. Natuke on mängitud kroomiga, mõistagi on iluopil käinud esi- ja tagatuled. Viimased on nüüd saanud moodsa, 3D-d meenutava lihvi. Maasturit tuletavad välimuse poolest meelde esi- ja tagaosa põhjakaitsed.

Sõitjateruum tuleb Cliolt tuttav ette, kuid teatud oma tunnetus Capturil siiski on. Istmed on väikeauto kohta asjalikud, tekstiilkate korralik. Soovi korral võib saada lausa sellised istmekatted, mis on pesumasinas pestavad ja mille äravõtmiseks on tõmblukk. Ruumi on väikeautos piisavalt, pakiruumi läheb 455 liitrit, mis tähendab, et mahutavust on siin rohkem kui nii mõnelgi konkurendil.

Kuidas sõidab?

Captur on kahtlemata linnaauto. Kui võtate ta kõige väiksema ehk 0,9-liitrise ja kolmesilindrilise bensiinimootoriga, siis tuleb leppida, et «sajani» jõudmiseks kulub 90 hj arendaval jõuallikal 13 koletupikka sekundit. Kolm sekundit kärmemalt viib sihile 1,2-liitrine bensiinimootor, mis arendab juba 120 hj ja millel paariliseks automaatkäigukast. Mis põhjusel peaksite Capturi soetama diiselmootoriga, ületab mu kujutlusvõime piirid.

Linnasõidul ei sega peadpööritava dünaamika puudumine kuigivõrd. Linnatuur Kopenhaagenis näitas, et manuaalkäigukasti sidur on kriipsupealt nii tundlik kui vaja (ja mitte rohkem!) ning 1,2-liitrine jõuallikas foori tagant minekul koperdama ei jäta. Nähtavus külgedele võiks sutsuke parem olla, eriti niisuguses asulas, mida valitsevad jalgratturid. Maanteel saab kõik tehtud, kui tegutseda tähelepanelikult ja mõistlikult.

Aga praktiline pool?

Praktilisele poolele lähenetakse siin kui disainiküsimusele. Tulemus? Hästi lahe sahtlina välja tõmmatav kindalaegas. Esiistmete seljatugede tagumiselt küljelt ei leia istmetaskuid, vaid rea kumminööre. Mõnede asjade jaoks hea, aga pisividinaid sinna juba ei pane.