Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/27/6821367t1haf61.jpg)
Eelmises kodukontori postituses tõime välja ideid ja vahendeid, mis aitavad töötada seal, kus parasjagu soovitakse. Tänu tehnoloogia arengule on see paljude jaoks võimalik, andes tohutult võimalusi organiseerida tööelu enda käe järgi. Lisaks paljudele eelistele on kodukontoril ka oma ohukohad, mida tuleks arvesse võtta. Kui n-ö päris kontoris on tööaeg reguleeritud, siis võimalus kodust või suvilast tööd teha toob halvimal juhul kaasa selle, et tööd tehakse kogu aeg. Selle tulemusel võib kannatada pereelu ja isiklik tasakaal. Kuidas hoida töö- ja kodune aeg lahus, kui kõik toimub samas kohas? Küsimusele otsib vastust Hardi Keerutaja tehnoloogiaportaalist Digitark.
KUHU AEG KAOB?
Üks esimesi asju, millega varem kindla tööajaga inimesed kokku puutuvad, on oluline oskus enda uut elukorraldust organiseerida. Kodust töötades võib ajataju kergelt kaduda. Võib juhtuda, et töötunde tuleb rohkelt juurde, sest see on võimalus oma töögraafikut justkui lõputult laiendada. Üks hea programm on Toggl, mis on põhimõtteliselt stopper, mille paned tööd alustades käima ja pärast kinni. Nii on selge ülevaade, kui palju erinevad projektid ja tööülesanded aega võtavad.
Vaata ka videot siit.
ISEENDA ÜLEMUS
Nüüd, kus töötunnid teada, tasub vaadata, kas on vajadus neid vähendada? Kodust töötades võib 8-tunnine päev venida märkamatult 12-tunniseks. Üks kindel märk liiga palju töötamisest on kraanikaussi kuhjuvad nõud ja musta pesu hunnikud vannitoas. Nüüdsest oled iseenda ülemus ja pead vaatama, kui kaua sa töötajana võid töötada, et muu elu ei kannataks.
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!
- Sul on ka teema pakkuda? – räägi meile sellest!
- Kuidas olla Digitargem?