/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2017/07/13/6887269t1h6d7e.jpg)
Hyperloop One teatas kolmapäeval, et katsetas esimest korda edukalt hyperloop'i.
Pildid ja video: hyperloop läbis edukalt esimese katsetuse (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Edukas katsetus leidis ettevõtte sõnul aset juba 12. mail Nevada katsetustunnelis, kirjutab Wired. Magnetitel hõljuv kapsel suutis 500 meetri pikkuses tunnelis, millest imeti peaaegu kogu õhk välja, kiirendada viie sekundiga 112 kilomeetrini tunnis. Eelmisel aastal testis ettevõte oma käitursüsteemi väljaspool vaakumtoru.
Tegu on ainult väikse murdosaga üle tuhande kilomeetrisest tunnikiirusest, mida Hyperloop One on lubanud, kuid märkimisväärne on siiski see, et kõik süsteemid töötasid. «Tegu on esimese faasiga prooviprogrammist, mis viib meid töötava tootmismudelini,» ütles Hyperloop One'i juhtiv insener Josh Giegel.
Hyperloop One paljastas lõpuks ka oma tulevaste kapslite disaini, kui need peaks päriselt millalgi tootmisse jõudma. 8,5 meetri pikkune kapsel on tehtud alumiiniumist ja süsinikkiust ning meenutab oma välimuselt natukene bussi.
/nginx/o/2017/07/13/6887273t1h78c3.jpg)
Tootmiskõlblikust süsteemist on Hyperloop One aga veel kaugel. Välja tuleb arendada õhulüüsid, mis võimaldavad kapslitel liikuda tunnelist sisse ja välja, ilma vaakumit lõhkumata. Muidu tuleb õhk kogu aeg tunnelist jälle uuesti välja imeda. Õhulüüsid peaks tulema hyperloop'i järgmises arendusfaasis, kus Giegel tahaks saavutada juba 402- kilomeetrise tunnikiiruse. Samal ajal üritatakse vähendada ka opereerimiskulusid, et muuta süsteem odavamaks.
Kõige suuremaks väljakutseks saab olema aga potentsiaalsete klientide veenimine süsteemi ohutuses. Samuti tuleb võidelda ka konkurentidega. Hyperloop Transportation Technologies teatas näiteks hiljuti plaanist ehitada Lõuna-Koreasse oma esimene vaakumtoru.