Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Salastatud materjalid: Kaspersky Labil on seosed Vene luurega

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
2764147 12/22/2015 December 22, 2015. Head of Kaspersky Lab Yevgeny Kaspersky at his company's display stand at the first Russian Internet Economy forum. Sergey Guneev/Sputnik
2764147 12/22/2015 December 22, 2015. Head of Kaspersky Lab Yevgeny Kaspersky at his company's display stand at the first Russian Internet Economy forum. Sergey Guneev/Sputnik Foto: Sergey Guneev/Sputnik

Väljaanne Bloomberg avaldas hiljuti palju vastukaja tekitanud artikli, milles kirjutati, et Vene küberturbe ettevõte Kaspersky Lab teeb koostööd Vene föderaalse julgeolekuteenistuse FSBga.

Kaspersky toodetel on üle kogu maailma ligikaudu 400 miljonit kasutajat, kirjutati nimetatud artiklis. 200 miljonit neist ei pruugi sellest isegi teadlikud olla, sest Kaspersky loodud tarkvara võib leida väga paljude asjade seest, alustades tulemüüridest ja lõpetades telekommunikatsiooni seadmetega. Enamik neist ei kanna enda peal Kaspersky silti. 

Bloomberg Businessweekil õnnestus väidetavalt enda kätte saada e-kirjad, millest selgub, et Kasperskyl on olnud FSBga palju tihedamad sidemed, kui nad siiani välja näidanud on. Ettevõte on arendanud julgeolekuteenistusele turvatarkvara ja osalenud ka ühisprojektides. Kaspersky juht Jevgeni Kaspersky pole aga sidemeid tahtnud avalikustada, et mitte tõmmata oma ettevõttele läänes negatiivset tähelepanu.

Paljudel küberturbe ettevõtetel on sidemed oma riikide valitsustega ja see on normaalne, kuid Kaspersky on endale üles ehitanud maine, mille järgi nad distantseerivad ennast Moskva mõjudest. Taolised sidemed võivad nüüd anda hoobi ettevõtte äritegevusele Lääne-Euroopas ja USAs, kust tuli 374 miljonit dollarit Kaspersky 633 miljoni suurusest müügitulust 2016. aastal.

Kaspersky on kinnitanud, et e-kirjad on autentsed. FBS jaoks välja arendatud tarkvara hulka kuulusid lisaks tavalistele DDoSi eest kaitsvatele programmidele ka «vasturünnaku meetmed», mida ettevõte ei tahtnud avalikustada ja soovitas oma töötajatel sellest vaikida. Tavaliselt tähendavad vastumeetmed võimekust ründaja tuvastada ja teda vastu häkkida.

Venelaste jaoks valmistatud Kaspersky tarkvaraga kursis olev anonüümne allikas ütles Bloombergi väitel neile, et DDoSi-vastasesse tarkvarasse on sisse ehitatud mehhanism, mis pakub FSB-le reaalajas ülevaadet häkkerite asukohast, võimaldades FSB eriüksustel häkkereid füüsiliselt rünnata. Teisisõnu: tegu ei ole ainult vastuhäkkimisega, vaid ka nii-öelda uste maha löömisega.

Projekti vedas Kaspersky Labsi juhtiv jurist Igor Tšekunov, kes on muuseas ka endine KGB ohvitser. Kolme erineva anonüümse allika väitel vastutabki Tšekunov Kaspersky koostöö eest Vene luurega.

USA luureorganid ei ole Kaspersky seost FSBga kinnitanud, kuigi paranoia on Ühendriikides juba kulutulena levimas. Juunis küsitlesid FBI agendid mitmeid Kaspersky töötajaid USAs ja uurisid kui palju oma tegevustest raporteerivad nad tagasi Moskva peakorterisse. Samuti on senatis võetud menetlemisele eelnõu, mis keelaks sõjaväel Kaspersky toodete kasutamise.

Pärast Bloombergi loo ilmumist teatas president Donald Trump teisipäeval, et USA eemaldab Kaspersky Labi kahest nimekirjast, mille kaudu riigiasutused saavad kontrollida, kas teenust osutav ettevõte on usaldusväärne ning riik on selle heaks kiitnud.

Kaspersky teatas, et on sattunud USA ja Venemaa vaheliste poliitmängude ohvriks. Jevgeni Kaspersky lubas isegi USA kongressi ees tunnistusi anda, et usaldus tagasi võita. 

Kreml laitis USA otsuse maha, nimetades seda poliitiliselt motiveeritud kiusamiseks.

Tagasi üles