Ilmselt igaühel, kes seda teksti loeb, on taskus nutitelefon, võib-olla ka kotis tahvelarvuti. Kõik need on väga toredad vidinad ka niisama, kuid õige väärtuse neile annab alles internetiühendus. Vältimatu pahena kaasneb internetiühendusega ka vastav mahu- ja hinnapakett. Ning nagu iga teine kuluressurss, eeldab ka internetimaht arvepidamist, kirjutab Erki Oras tehnoloogiaportaalist Digitark.
Arvepidamine eeldab kontrolli – millal sa viimati tutvusid oma täpse internetikasutusega? Oled sa seda üldse kunagi teinud? Või saad aeg-ajalt oma telefoni ootamatuid teateid internetimahu täitumisest? Olen varasematel aastatel isegi saanud selliseid teateid ning see on mind aeg-ajalt pannud oma internetikasutust kontrollima. Täpsemalt küll seda, millised rakendused kõige rohkem mahtu küsivad. Tavaliselt juhib seda nimekirja Facebooki rakendus. Kuigi enam ma mahutäitumisteateid ei saa, vaatasin ometi pikemas plaanis oma internetikasutust ja mind tabas suur üllatus. Avastasin, et minu igapäevane internetikasutus erineb päeviti kuni kümme korda! Täpsemalt siis 72Mb-st kuni 0,75 GB-ni. Ilmselt räägib see sellest, et ma oma internetikasutusel silma peal ei hoia. Aga heavy user’ina ongi mul peaaegu maksimumpakett just selleks, et ma ei peaks enam murelikult mahu täitumist jälgima või siis telefoni tüütuid sõnumeid saama.
Kes on süüdi?
Niisiis, kelle või mille suunas näidata süüdistavalt näpuga seoses kasvavate andmemahtudega? Süüdistatavate nimekirja eesotsas on muidugi meedia voogesitus. Olgu siis tegu heli või pildiga. Pilt eeldab mõistagi suuremaid andmemahte. Isiklikult mina targu oma andmemahtu kuigivõrd YouTube’i või Netflixi peale ei raiska, minu konnasilmadeks on Apple Music ja Spotify, mis kahepeale kokku võtavad enda alla enamuse kuumahust. Suurem osa sellest kulub Apple Musicule, mida ma sealjuures ei kuula isegi maksimaalse kvaliteediga. Märkimisväärne osa sellest andmemahust muuseas kulub Elroni WiFiga varustatud rongides. Pean seal reeglina tasuta WiFi välja lülitama, et vähegi normaalset kiirust saavutada. Sorry, Elron.
Voogmeedia rakendustest ei jää andmemahu apluses alla ka sotsiaalmeediarakendused nagu Facebook, Instagram, Twitter või Snapchat. Huvitaval kombel on põhjus sama – voogmeedia esitus. Nimelt on kõigil neil sisseehitatud meedia automaatesitus sh automaatselt allalaetavad ja mängima hakkavad videod.
Oma lõivu peavad maksma ka need, kellele meeldib videokõne, olgu siis Skype või FaceTime (iOS). Ka sellega võib oma kuulimiidi kiiresti ületada. Vaatame Digitargas faktidele näkku ehk kui palju üks või teine rakendus andmeid kulutab.
Digitark.ee/SAADE räägib tehnoloogiast ja inimestest selle taga – vaata ja mõtle kaasa!