Soovitused tavainimesele: kuidas vältida identiteedivarguse ohvriks langemist?

ID-kaart Foto: Erik Prozes

Seoses Rootsi turvafirma Securitas juhi Alf Göranssoni identiteedivargusega, mis viis ettevõtte pankrotini, uuris Postimees juuli keskpaigas Riigi Infosüsteemi Ametilt (RIA), kuidas vältida sellisesse situatsiooni langemist.

Toona selgitas seda Postimehele RIA analüütik Anto Veldre järgmiselt:

«Tänu meie ID-kaardile ei saa me Eesti oludes rääkida klassikalisest identiteedivargusest, nii nagu see on saanud paraku massiliseks mujal maailmas,» ütles Veldre. «ID-kaart on kahefaktoriline (2FA) turvaseade, kus lisaks esemele vajatakse kasutamiseks ka teadmust ehk PIN-koodi,» lisas analüütik. 

«Juhtudel, kui inimeselt varastataks ID-kaart ja PIN-kood korraga, on tegu inimliku hooletusega – kindlasti ei tohi PIN-koode kas siis rahakoti vahel või mujal hoida, vaid kaitsta neid võõraste silmade eest.»

Veldre sõnul taanduvad identiteedikuriteod Eestis laias laastus kahte tüüpi tegudele: varas kas ostab võõra dokumendiga mõne kallima seadme (telekas, mobiiltelefon) või siis tekitab kasu saamise või muul pahatahtlikul eesmärgil inimesele libakonto mõnesse kahtlase sisuga veebiportaali. 

Identiteedikuriteo ohvriks langemise ennetamiseks tuleb täita Veldre sõnul kaht olulist reeglit:

1) Logi sisse mitte parooliga, vaid ID-kaardi või mobiil-ID-d abil. See on kindlasti turvalisem.

2) Veebisaitidel, mis ID-kaarti ei tunnista, kasuta kontol kahefaktorilist autentimist (2FA). Nii näiteks annavad Gmail ja Facebook kasutajale teada sissemurdmiskatsetest. Vastavad detailsed juhised on RIA blogis (https://blog.ria.ee/kaheastmeline-autentimine-gmail/ ning https://blog.ria.ee/kaheastmeline-autentimine-facebook/)

«Kui keegi on tekitanud sinu nimele libakonto või oled langenud muul moel identiteedivarguse ohvriks, siis anna sellest kindlasti teada ka politseile,» rõhutas Veldre.