Eesti ikka hakkab ise autokütust tootma: Viljandimaa veiselägast ja sõnnikust

Lehmad

FOTO: CARMEN JASPERSEN/AFP

Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) on juba aastaid proovinud eurorahade toel Eestis käima lükata biometaani tootmist ning nüüd on lõpuks töös tootmiskompleksi rajamine Viljandimaale Kõo valda.

Eesti on täna olukorras, kus biometaani ei toodeta ega müüda, põhjuseks eelkõige Venemaa odavamast maagaasist tingitud motivatsioonipuudus tarbijate poolel. Küll aga nõuab ELi taastuvenergia direktiiv, et aastal 2020 peab 10 protsenti tarbitud transpordikütusest tulema taastuvatest energiaallikatest – kas siis vedel- ja gaasilistest kütustest või elektrist.

Praegu on Eestis see näitaja sõltuvalt aastast aga vaid 0,2-0,3 protsendi ringis ning sellegi numbri annab vaid transpordisektoris tarbitud elekter. Lahenduseks ei ole ka bio- ja tavakütuse segamine, kuna pärast Paldiski biodiislitehase sulgemist Eestis aga enam biokütust ei toodeta, mis omakorda tähendab, et kogu biokütus tuleks Eestisse importida.

Viimaks on KIK jõudnud nii kaugele, et biometaani toomiskompleksi rajamine Viljandimaale on Biometaan OÜ eestvedamisel tõesti töös, projekti maksumuseks 5,14 miljonit eurot.

«Projekti eesmärk on Siimani farmi veiselägast, sõnnikust ja rohtsest biomassist toota biogaasi, puhastada see 95-protsendise metaanisisalduseni ja kasutada Kõo Agro PM põllumajandusmasinates, Silikaat AS karjääri kaevandusmasinates, metaankütuste sõidukites ja bussides,» ütles Postimehele KIK-i pressiesindaja Elina Kink.

Biometaani aitavad toota lüpsilehmad. «Lehmad söövad silo, väljutavad läga, see kogutakse kokku ja pannakse tünni, millele lüüakse kaas peale. Seal läga käärib ning tekkiv metaan kogutakse kokku,» on Sakalale tootmist kirjeldanud Biometaani juhatuse liige Urmas Kalda. Ta võrdles seda koduveini tegemisega. «Kui koduveinil on peal mulksuti, siis biometaan kogutakse umbes samal moel kokku.»

Biogaasijaama ehitab Kaamos Ehitus ning selle ettvõtte kodulehe põhjal hakatakse seal aastas tootma umbes 1,28 miljonit normaalkuupmeetrit 95-protsendilise metaanisisaldusega biometaani. Kogu projekti maksumus on 5,14 miljonit eurot.

Üsna loomulikult tuleb bimometaani müümiseks valmis seada ka Eesti tanklad ning KIK toetab 12 biometaani tankimisvõimekusega tankla rajamist kokku 2,23 miljoni euroga.

Tanklad rajatakse Põlvasse, Valka, Rakverre, Paidesse, Jõhvi, Haapsallu, Viljandisse, Kuressaarde ja Kuusallu. Lisaks saab ühe tankla juurde Tallinn, kus biometaani tankimise võimalus lisatakse Alexela Oil Pääsküla tanklale. Rakverre ja Jõhvi rajavad tanklad nii Alexela Oil AS kui ka Eesti Gaas AS, mis tähendab, et on oodata konkurentsi tekkimist ka kütuse jaemüügis.

«Tanklate rajamisega üle Eesti suureneb gaasi kui transpordikütuse kasutus, sest paralleelselt biometaaniga pakutakse rajatavates tanklates ka surugaasi. Kui esialgu võib biokütuse pakkumine tanklates olla tagasihoidlik põhjusel, et seda Eestis veel ei toodeta, on prognoos positiivne. Kümne aastaga on võimalik tänu biometaani kasutuselevõtule vähendada fossiilse CO2 õhku paiskamist 16 000 tonni võrra,» ütles KIKi energeetika juhtivkoordinaator Siim Umbleja.

Biometaani kasutamine sõidukites vähendab sõidukite heitgaasides 100 protsenti tahkete osakeste heidet, samuti vähenevad oluliselt ka teised heitmed.

Siht on võetud sellele, et biometaani hind saaks tanklates olema 0,917 eurot kilo eest ilma käibemaksuta – ehk siis igal juhul odavam kui diislikütus. Kusjuures kilo gaasiga saab sõita enam-vähem samapalju kui liitri diislikütusega.

Biometaan on maagaasiga identne gaas, seega töötavad kõik maagaasi kasutavad sõidukid ümberehitamise vajaduseta ka biogaasiga. Erinevus on vaid lisaainetes. Mõlemad kütused on aktsiisivabad ning riik plaanib teataval määral kompenseerida biometaani tootjaile hinnavahe võrreldes maagaasiga – kvoodimüügi tuludest on selleks ette nähtud 40 miljonit eurot.

Loe ka neid

Tagasi üles