Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Midagi väga suurt on tulemas – sadade tuhandete eestlaste koju hakatakse vedama netikaablit

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Internet jõuab maale | FOTO: Panther Media

Kui kümnekonna aasta ees rääkisime üle Eesti interneti põhivõrgu rajamisest kui seniolematust megaprojektist, siis nüüd on kasvamas seniarvatust midagi veelgi suuremat - enam kui saja tuhande eestlase kodu on üles näidanud huvi põhivõrgust netikaabel majja saada.

Tänaseks päevaks on viie maakonna peale käivitatud kolm projekti, mis riigi ja elanike endi rahakoti toel peavad päädima sellega, et järgneva kahe-kolme aasta jooksul jõuab nende koju ülikiiret internetti, tele- ja muidu digiteenuseid võimaldav valguskaabel.

«Töö pidevalt käib, aga kuna tegemist on väga mastaapse projektiga - kindlasti suurem kui oli baasvõrgu EstWin projekt -, siis kõik võtab aega,» kirjeldas Postimehele asjade käiku projekte vedava OÜ Topest juht Olav Harjo.

Tema viidatud projektid on täpsemalt järgmised:

  • DigiTee – Pärnumaa ja Lihula ning Hanila Läänemaalt, http://digitee.ee/
  • DigiMaa – Harjumaa (Tallinnast kaasatud ainult Pirita linnaosa) https://digimaa.ee/
  • Digikond – Raplamaa, Läänemaa (v.a. Lihula ja Hanila) ning Türi ja Väätsa vald Järvamaalt. Arutatakse terve Järvamaa liitumist Digikonnaga. https://digikond.ee/

«Seega on meil hetkel käimas Digi-projektid alal, kus elab kokku ligi  355 000 inimest. Lisaks on mulle tulnud päringuid veel mitmest maakonnast, kus plaanitakse samuti digiprojektiga algust teha,» ütles Harjo.

Praeguseks on tulnud nende kolme projekti peale kokku veidi üle 20 000 sooviavalduse valguskaabli majja saamiseks. Kuna see tohutu suur hulk sooviavaldusi on tulnud majade kohta ning nende seas on ka korterelamuid, siis praegu on veel vara öelda, mitut leibkonda ja kui paljusid inimesi need esindavad.

«DigiMaa sooviavaldusi kogume veel kuni 31.augustini ja Digikonna sooviavalduse kogumine just algas ja kestab hilissügiseni. Kokku võiks tulla nende kolme projekti peale ca 30 000 sooviavaldust, mis tähendab vähemalt 150 000 inimest,» lisas ta. «Praegu ongi meie kõige olulisem ülesanne välja selgitada, millistesse majadesse soovitakse valguskaablit saada. Seejärel saame juba teha esmase võrgu planeeringu ning anda hinnangu võrgurajamise maksumusele.»

Kuna väga paljud inimesed tegelikult ei tea, kuidas internet nendeni jõuab, millised on erinevad tehnoloogiad, millised ühendused on vananevad, millised perspektiivsed, siis on projektide eestvedjail igapäevaselt vaja palju seda kõike inimestele seletada ning inimeste küsimustele vastata. Lisaks veel kõik need küsimused, et «miks te Nõmmele midagi ei tee?» või «millal algab Digi projekt Lääne-Virumaal?».

«Oleks loogiline ja väga tervitatav, kui riik seda lairibaühenduse teavitustööd läbi viiks - nagu paljudes teistes riikides. Paraku ei taha siiani meie mitmed ametnikud tunnistada, et inimesed soovivad lairibaühendust ning tegelikult on ka võimalused olemas,» märkis Harjo.

Loodavaid võrke hakkavad haldama kohalike omavalitsusliitude (POL) loodavad ettevõtted. Pärnumaal peaks DigiTee võrguettevõte asutatama peale augusti lõpus toimuvat POL volikogu. Harjumaal DigiMaal peaks see toimuma kas septembri lõpus või oktoobri alguses.  Digikonnas ei ole veel konkreetsetest kuupäevadest räägitud, aga see toimub peale omavalitsuste valimisi.

Majandusministeerium on saanud valmis ka esmase versiooni meetme määrusest, mille kaudu hakatakse nende võrkude ehitamist rahaliselt toetama 35 protsendi ulatuses. Võrk avatakse teenuste pakkumiseks võrdsel alusel kõigile teenusepakkujaile.

Varasemat intervjuud Olav Harjoga esimese projekti käivitamisest saab lugeda siit.

Tagasi üles