Testsõit: linnamaastur Peugeot 5008 – «Ух, какое пежо!»

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Aivar Pautehnikaportaali toimetaja

24. juuli 2017, 12:03

Peugeot üllatas jälle. Prantsuse autotootja keskklassi linnamaasturid on oma hinna ja kvaliteedi suhtelt ja väga õigesti ära tabatud tarbijavajadusega haaranud õigustatult kindlad kohad müügiedetabelite tipuosas. Uus seitsmekohaline 5008 jätkab seda väärikat rada.

«Посмотрите! Ух, какое пежо! (Vaadake, milline Peugeot!)» kõlas Mustika keskuse parklas mu testautost mööduva perepea hüüe. See lause ja tema kaaskonna hindavad pilgud auto esiosa kroomliistudega disainilahendusele ning pagasiruumist paistnud kuuenda ja seitsmenda istekoha seljatugedele ütleb tegelikult kõik mis vaja.

Me liigume üha rohkem, järjest suurema seltskonnaga, pere- või kärgperega, matkavarustusega ja kokkupandud maastikuratastega. Me käime tööpäeva õhtutel külakontsertidel, nädalalõppudel suusatamas ja ratastega sõitmas, väikelinnade spaades või matkadel. Meil on vaja viia maakoju mullakotti ja linnakoju kotti värske kartuliga, ja siis veel ämm oma sõbranna kodinatega...

Praktilisus, vastupidavus ja eelkõige mahutavus on hinna kõrval saamas peamisteks märksõnadeks, mida ühelt neljarattaliselt oodata. Kui see kõik õnnestub ühendada veel laheda stiili ja kaasaja nõudmistele ja trendidele vastavate elektrooniliste abimeeste ja mugavuslahendustega, siis ongi kõik vajalik ühe keskmise eestlase jaoks ühes autos olemas. Ja Peugeot 5008-s on see olemas...

Kokkuvõtvalt on tegemist linnamaasturiga, mille peamine tunnus on seitse istekohta või kui kaks viimast pagasiruumi põrandakatte alla kokku klappida või autost kerge vaevaga hoopis eemaldada, siis vägagi suur pagasiruum – maksimummahuga kuni 2150 dm³. Pereauto mis pereauto, klassikaline 5+2, aga miks mitte ka masin neile, kel vaja pahatihti tavapärast rohkem inimesi või varustust vedada.

Proovisin loomulikult ise järele. Lisaistmed saab pagasiruumi põrandast välja võluda tõesti paari sekundiga – lihtsalt aasast tõmmata ja lahti see oligi. Kas ma (185/85 jms strateegilised mõõdud) sinna ka istuma mahtusin? Esimese hooga oli jalgadel raskusi, aga... sellel autol on edasi-tagasi liigutatavad ka nn keskmise rea istmed, seega veidi neid ettepoole ja oligi vajalik jalaruum olemas.

Selge soovitus on osta igal juhul just seitsme istmega varustatud versioon – isegi kui need autost välja tõsta ja seeläbi sügavam pagasiruum saada, on autot hiljem kindlasti lihtsam maha müüa just sellises komplekssuses.

Aga nüüd sõitmise juurde. Esmamulje rooli istudes: see auto on suur, pikk ja lai (4641x1844), pöördel tuleb võtta laiem kaar ja parkimisega säästuparklates tuleb olla täpne, et igas mõttes joonte vahele ära mahtuda. Õnneks on nii esi- kui tagakaamerad koos pardakompuutri parkimisabimehega suureks abiks ja probleeme tegelikult ei tekkinud.

Teisena torkas silma selle suure masina väike rool, lausa sportlik ja üldsegi pigem rombi- kui ringikujuline. Pool tundi sõitu ja põhjus saab selgeks – sellel masinal on palju nii tavaarmatuuril kui puutetundlikul ekraanil näidata, et suurem või mis iganes teise disainiga roolilaratas hakkaks lihtsalt üht või teist varjama.

Rool ise oli kerge – varustatud elektrilise roolivõimendiga, tavarežiimis linnast väljas sõites mõnusalt unine ja spordirežiimis (mis muidugi ka vedrustuse ja toitesüsteemi seaded ümber mängib) märgatavalt reageerivam ja «tihkem». Kogukale ja kõrgele kerele vaatamata kadus spordirežiimis kitsastel ja käänulistel Ida-Harjumaa teedel «rallitades» alajuhitavus nagu pühitult ning masin oli korralikult kontrolli all, tavarežiim kippus nende jaoks tõesti uniseks jääma.

Mootorid ise masinal muidugi nii diisel- kui bensiiniversioonis, töömaht keskmistel versioonidel 1600 cm³, kiirenduse pärast kindlasti linnas häbisse ei jää (9-10 sekundi kanti sajani). Kütusekulu on ka üsna keskmine ja jääb viie liitri ringi.

Peugeot 5008 - siseõhu aroomikapslid Foto: Aivar Pau

Muidugi ei saa kuidagi mööda vaadata elektroonilistest sõiduabilistest (pardakompuutri töökeel on muide ka korralikku eest keelde tõlgitud) ja mugavuslahendustest. Neid on sellel masinal tõesti ohtralt. Vaid mõned näited, mida tõesti ise ka oma proovipäeval kasutasin või mis silma torkas.

Elektriline juhiistme paikasättimine muidugi esmajoones – kuni nimmeosa täppireguleerimiseni välja. Teiseks kahetsooniline konditsioneer/kliimaseade – nagu ikka: nii juht kui kõrvalistuja saavad sättida endale sobivaima temperatuuri, lisaks saavad tagaistujad veidi oma õhujugasid suunata.

Meeldis väga see, et sain armatuurlaua näidikuid ja disaini ise valida ja paika seada – rooli taha on võimalik kuvama panna sisuliselt kõike, raadiojaamadest bensiinikuluni. Erilist rõhku on selle masina puhul pandud sisemise salongimeeleolu loomisele – erinevad toonilahendused, lausa kolm erinevat aroomivalikut (taastäidetavad kapslid on peidetud kindalaeka vasaku külje sisse), kõlareid on ka igasse suunda paigutatud.

Juhtimise osas on see masin varustatud poolisejuhtiva lahendusega – ehk sõidurajalt kõrvalekaldumise jälgijaga, mis auto sel juhul ise joonte vahele tagasi pöörab. Lisaks jälgib ta ise kaamerate abil liiklusmärke ja reguleerib juhi loal sel juhul ise kiirust.

Lihtsalt super on väike vaba pind käigukangi ees, mis kujutab endast ühtlasi juhtmevaba laadijat mobiiltelefonidele. Nagu ka istmetevaheline laekaruum, mis hoiab kergelt jahedat temperatuuri jookide jahutamiseks.

Mida kokkuvõtteks öelda. See on tugev, mahukas ja igati kaasaegne keskklassi linnamaastur, mis on varustatud sümpaatse disainiga nii seest kui väljast, vinge pardakompuutri ja sõiduabimeestega.

Ralliauto see kindlasti pole, kihutamiseks ja kummide vilistamiseks pole see mõeldud, küll aga soliidne praktiline abivahend väga paljudele sihtrühmadele. Mulle meeldis selle autoga sõita, tunne oli hea, harjumine auto suurusega võttis muidugi veidi aega.

Auto jõuab peagi Eestis müügile, praegu on sellega võimalik Amservis proovisõite teha ja eeltellimusi sisse anda, hinnad algavad 21 000 eurost. Mina julgeks soovitada küll.

Kommentaarid

Märksõnad

Peugeot