/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/05/6520759t1h59cf.jpg)
Peterburi mereväeparaadile suundunud Venemaa strateegiline tuumaallveelaev Dmitri Donskoi on kahtlemata väga vana, kuid samas ka aukartust äratav sõjamasin. Seega võiks vaadelda, millised on maailma suurimad allveelaevaklassid.
Pildid ja video: vaata, millised on maailma suurimad allveelaevad (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viis maailma suurimat allveelaevaklassi on järgmised:
5) Vanguard-klass - Suurbritannia
/nginx/o/2017/07/26/6926171t1h6a62.jpg)
Briti kuningliku mereväe Vanguard-klass on maailma suuruselt viies ja Ühendkuningriikide ainus tuumarelvastuse kandja. Laev on 149,9 meetrit pikk ja sukeldunult 15 900-tonnise veeväljalaskesurvega. Sukeldunud allveelaeva kiiruseks on 25 sõlme, kuid vajadusel saab minna ka kiiremini.
Iga allveelaev on varustatud 16 Trident II ballistilise tuumaraketiga (üks rakett kannab endaga kaheksat termotuumalõhkepead). Samuti on Vanguard-klassi allveelaevadel neli torpeedotoru, mis väljastavad Spearfishi rasketorpeedosid.
Vanguard-klassi kuulub neli allveelaeva: Vanguard, Victorious, Vigilant ja Vengeance. Neljast esimene, HMS Vanguard võeti kasutusse 1993. aastal. Ühe laeva maksumus on ligikaudu 1,5 miljardit naela.
4) Delta-klass - Venemaa
/nginx/o/2017/07/26/6926335t1h47d0.jpg)
Ballistilisi rakette kandev Delta-klass jaguneb omakorda Delta I, II, III ja IV alamklassideks, millest praegu on kasutuses ainult III (viis laeva) ja IV (kuus laeva). Esimene Delta-klass võeti kasutusele 1976. aastal.
Delta IV on 166 meetrit pikk ja sukeldudes veeväljalaskesurvega 18 200 tonni. Sukeldunud allveelaeva kiiruseks on 24 sõlme.
Relvastusse kuulub 16 R-29 ballistilist raketti ja torpeedod, mille väljalaskmiseks on mõeldud neli toru.
3) Ohio-klass - USA
/nginx/o/2017/07/26/6926859t1h59ec.jpg)
Ohio-klassi allveelaevad on maailmas suuruselt kolmandad ja kõige suuremad allveelaevad, mille USA kunagi ehitanud on. Ohio-klass võib olla konfigureeritud kandma nii ballistilisi tuumarakette kui ka tiibrakette, mis on mõeldud peamiselt veepealsete laevade ja maasihtmärkide ründamiseks.
Ohio-klassi laevad on 170 meetrit pikad ja sukeldudes veeväljalaskesurvega 18 750 tonni. Sukeldunud allveelaeva kiiruseks on 20 sõlme, kuid väidetavalt on merevägi pigistanud välja ka 25.
Esimene oma klassi laev, USS Ohio võeti kasutusele 1981. aastal ja praegu on kasutusel 18 alust.
Olgugi, et Ohio-klass ei ole maailma suurim, ei leidu mitte ühtegi teist allveelaeva, mis suudaks kanda nii palju relvastust, muutes need allveelaevad võib-olla, et kõige hävitavamaks relvaplatvormiks inimkonna ajaloos.
Iga Ohio suudab endaga kanda 24 Trident II raketti, mida sai mainitud ka eespool Vanguard-klassi allveelaeva juures. Laevad kannavad endaga ka Mark 48 rasketorpeedosid, mida lastakse välja neljast torust. Tiibrakettide jaoks konfigureeritud alused kannavad endaga 154 Tomahawki tiibraketti.
Vananeva Ohio peaks kusagil 2030ndate alguses vahetama välja Columbia klass, mis on praegu arendusjärgus.
2) Borei-klass - Venemaa
/nginx/o/2017/07/26/6926961t1h0a1a.jpg)
Borei-klass on nimekirjast kõige uuem. Esimene neist, Juri Dolgoruki võeti kasutusele 2013. aasta jaanuaris. Borei-klassi eesmärgiks on vahetada välja Venemaa vananevad nõukogudeaegsed allveelaevad nagu Delta ja Akula. Praegu on kasutuses 3 Borei-klassi alust, kuid täiendavad viis tükki on juba ehitamisel.
Borei-klassi eesmärgiks on pakkuda uut ja odavamat alternatiivi. Üks alus maksab «ainult» kusagil 770 miljonit dollarit, võrreldes näiteks Ohio-klassi 2 miljardi dollarise hinnasildiga.
Borei on 170 meetrit pikk ja sukeldudes veeväljalaskesurvega 24 000 tonni. Allveelaeva kiiruseks on sukeldunult 30 sõlme.
Borei-klassi alused kannavad endaga kuni 16 RSM-56 Bulava ballistilist raketti, millest igaüks kannab 6-10 termotuumalõhkepead. Laev on võimeline väljastama ka RPK-2 Viyuga tiibrakette. Samuti on laeval kuus torpeedotoru.
1) Akula-klass - Venemaa
/nginx/o/2017/07/26/6927147t1he891.jpg)
Akula klass (NATO nimega Typhoon) on maailma suurim allveelaevade klass, mille veeväljasurve ulatub sukeldunult kuni 48 000 tonnini ja pikkus on 175 meetrit. Sukeldunud Akula kiirus on 27 sõlme. Tegu on Nõukogude Liidu allveelaevaehituse tippteostega.
Samasse klassi kuulub ka Eestist möödunud Dmitri Donskoi, mis on ühtlasi viimane kasutusel olev oma klassi laev. Dmitri Donskoi on muide ka oma klassi esimene alus, mis võeti kasutusele 1981. aastal – täpselt samal aastal kui Ohio.
Akula pakub oma meeskonnale rohkem ruumi kui teised allveelaevad ning selle pardalt leiab luksust, mida esmapilgul allveelaevast ei ootakski. Näiteks on pardal saun ja bassein.
Akula suudab endaga kanda kuni 20 RSM-52 (tuntud ka kui R-39 Rif) ballistilist raketti, tehes temast teise kõige rohkem tuumarelvi kandva allveelaeva klassi Ohio järel. Akula võib kanda ka RPK-2 Viyuga tiibrakette. Alusel on kuus torpeedotoru.
Akula-klassi laevad pidid minema moderniseerimisele, kuid programm tühistati 2012. aastal üüratute kulude tõttu. Selle asemel võtab nende rolli üle Borei-klass.