/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/05/01/6614153t1hba2e.png)
Politsei uurib juba kolmveerand aastat tulemuseta, kas Taxify ja Uberi juhtidel on kuni seadusemuudatuse jõustumiseni õigus lubade ja litsentsideta Eesti teedel taksoteenust pakkuda.
«Praegust pole muud öelda» - politsei uurib juba üheksa kuud Taxify seaduslikkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegust pole muud öelda, kui et menetlused pole lõpetatud,» kommenteeris Postimehele politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Seiko Suik väärteomenetlusi, mis alustati mullu okstoobris 58 nn sõidujagaja suhtes.
Sisulisematest kommentaaridest menetluse venimise kohta politsei loobus.
Menetlused on alustatud uurimaks, kas sõidujagajail oli ühistranspordiseaduse kohaselt õigus pakkuda Eestis taksoteenust ilma selleta, et neil oleks vajalikud tegevusload ja litsentsid olemas, koolitused läbitud, taust puhas ja sõidukid nõuetekohases korras.
Politsei juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe on varem Postimehele öelnud, et toona kehtinud ühistranspordi seaduse järgi pidid kõik sõitjateveo teenuse osutajad omama tegevusluba ning juhu- või taksovedu ilma selleta on keelatud. Samas oli seadusandja andnud teada soovist sõidujagamine legaliseerida ja nõudeid pehmendada.
Riigikogu ongi vahepeal küll sõidujagamise legaliseerinud – see jõustub 1. novembril -, kuid ka selle kohaselt on sõidujagajail vajada teenuse osutamiseks vaja taksoveoluba, teenindajakaarti ja sõidukikaarti. Seega selles osas pole nõuded kuidagi leevenenud ja seaduserikkumine Eesti teedel toimus nii toona kui jätkub praegu.