Tallinn sai homseks üleujutuse hoiatuse - mida tasub meeles pidada autojuhtidel

Möödunudaastane uputus Laagna teel Foto: Albert Truuväärt

Tallinna linnavõimud ja kindlustusfirmad on andnud täna ridamisi homseks hoiatusi võimalike üleujutuste kohta pealinna tänavail – mida tasub teada autojuhtidel, kellel uputatud tänav kapoti ees?

Üldine sõnum on väga lihtne: auto ja rahakoti huvides on üleujutatud aladest mitte mingil juhul läbi sõita. Piisab väikesest veekogusest auto sisselasketrakti, et lõhkuda kogu mootor, ning sellist isetekitatud kahju ei korva ka ükski kindlustus.

«Sisepõlemismootor töötab teatavasti küttesegu kokkusurumise põhimõttel. Kui küttesegu asemel on aga vesi, mida kokku suruda ei anna, on tagajärjeks purunenud kolvid ja kõverdunud kepsud,» on öelnud Silberauto järelteeninduse juht Veikko Pahkla.

Raskematel juhtudel on tema sõnul tagajärjeks ka auk silindriplokis. Seepärast on spetsiaalmasinatel, mis mõeldud läbima suuremaid veetakistusi, ka õhuvõtud viidud kõrgemale. Kui sõiduk on jäänud kusagil parklas vee alla, ei tohiks kindlasti hakata ka seda ise käivitama.

Teiseks on vesi salongis ohtlik elektroonikale. Tänapäeva sõidukite elektroonika on mööda autot laiali ja väga suur hulk juhtplokke asub sõiduki põrandal, põhjapolstrite all. Kui vesi salongi satub, siis on sellised juhtplokid esimesteks kannatajateks.

Selliste veekahjustuste puhul tuleks Pahkla sõnul kiiremas korras, kasvõi kohapeal, eemaldada aku klemmid ja vabastada sõiduk voolu alt, et ei tekiks elektrokeemilist reaktsiooni. Edasi tuleks sõiduk korralikult ära kuivatada ja lasta spetsialistidel kahjud hinnata.

Üleujutusest läbi sõites võib vett sattuda muidugi ka salongi ja auto õõnsustesse, mis võib kiirendada korrosiooni teket.

On teada, et suurvihmad põhjustavad üleujutusi mitmetes olulistes liiklussõlmedes, mis saavad probleemkohaks eriti pealinnas liiklejatele. Nii on soovituslik tugevate hoovihmade ajal Tallinnas autoga sõites vältida Ahtri, Tuukri ja Jõe tänava piirkondi, Tammsaare ja Tartu maantee viadukte, Laagna tee algust ning Järvevana tunnelit, kuhu vihmavesi sademete suurenedes kogunema kipub.

Ka tasuks olla ettevaatlik eelnimetatud piirkondades suuremate vihmahoogude perioodil autode parkimisega, eriti kui tegu on maa-aluste parklate ja garaažidega. Üleujutuste põhjuseid neis madalamates piirkondades saab otsida aga kanalisatsioonisüsteemidest, mis paar korda aastas esineva väga suure vihmahoo ajal ei suuda kogu sinna kogunevat vihmavett piisavalt kiiresti vastu võtta.

Seesami kahjukäsitlusosakonna juhi Ly Jõhviku sõnul on üleujutuskohtadest autoga läbisõitmine juhi omal vastutusel. «Kindlustused enamasti sellist tegevust aga ei kata, sest veest põhjustatud kahju sõidukile hüvitatakse, kui see tekkis juhi tegevusest sõltumatult,» ütles Jõhvik.