/nginx/o/2016/04/14/5262211t1h1957.jpg)
Mitmes Eesti linnas aastaid taksoteenust pakkuva Elektritakso ja Tallinna munitsipaalpolitsei vahelised suhted on muutunud pehmelt öeldes teravaks – kuni selleni välja, et ettevõte ähvardab tegevusele pealinnas üldse joone alla tõmmata, kui jõustruktuuri kontrollid taksojuhtide suhtes senises mahus jätkuvad.
Laiemalt viitab tekkinud konflikt probleemile, kuidas on võimalik taksode kõrval samas mahus kontrollida jagamismajanduse teenuse pakkujaid, kuid neid pole kuidagi võimalik linnaliikluses teistest sõidukitest eristada. Hetkel puuduv võrdne kohtlemine on hädavajalik aga selleks, et juhid ei hakkaks massiliselt valima seda teenust, mille üle avaliku võimu kontroll sisuliselt puudub. Täpselt nii on see läinud Elektritakso puhul.
«Viimase kahe nädalaga on minu juurest lahkunud 10 juhti, kõik Tallinnast. Keegi ei soovi riskida pakkuda teenust veidigi taksot meenutava sõidukiga, millele Mupo töötajad kui hagijad kraesse kargavad. Sisuliselt tähendab see mulle asjade samamoodi jätkudes pealinnas teenuse kinni panemist. Samal ajal naudivad eraldusmärkideta juhid sadade kaupa endistviisi laulujuppi vilistades täielikku puutumatust,» ei hoidnud emotsioone tagasi Elektritakso asutaja ja omanik Ermo Kontson.
Mehe hinnangul võis kujunenud olukorda tegelikult ette näha ja seda sai ka riigikogu liikmetele seaduse tegemisel korduvalt meelde tuletatud: kui üritate reguleerida neid, kellel puuduvad välised eraldusmärgid, jääb see vaid mõttetuks lubaduseks.
«Hea Eesti politsei, lugupeetud riigikogu liikmed, ma mõistan, et iga rikkumine on rikkumine, ka pisirikkumised. Kui vaja, trahvigem. Aga palun, tehkem seda lähtuvalt seaduse mõttest, kooskõlas mingite elementaarsete võrdse konkurentsi reeglitega,» sõnas Kontson.
Taksoettevõtte juhi sõnul näitab viimase aja praktika, et ametlike taksojuhte trahvitakse täie karmusega – lausa kuupalga ulatuses – selliste rikkumiste eest, nagu valet värvi taustal olev hinnakleeps, mis asub sentimeeter õigest kohast eemal. Ta arvas, et kontrollide tegelik põhjus on vajadus linnakassasse planeeritud summa koguda.
«Viimasel kuul on Elektritakso juhid saanud politseilt ja Mupolt kokku sadu eurosid trahvi. Ikka selle eest, et neil puudub üks või teine paber, plafoon jne. Kurbnaljaks on, et pärast seaduse vastuvõtmist ei koolita enam ükski koht Tallinnas taksojuhte vana korra alusel, uut aga veel ei kehti,» lisas ta.
Mupo juht: me ei saa pigistada silma kinni, seaksime reisijad ohtu
Tallinna munitsipaalpolitsei ameti juhataja Aivar Toompere Elektritakso etteheidetega üleliia karmistunud kontrolli osas ei nõustu, ent möönab, et nn sõidujagajate tegevuse kontrollimisega saab probleeme olema.
«Tõsi on, et kontrollitakse sõidukeid, millised omavad tunnuseid, mis viitavad taksoteenuse osutamisele,» tõdes Aivar Toompere oma kommentaaris Postimehele.
Ta täpsustas, et sel aastal on Mupo kontrollinud 3459 taksotunnustega sõidukit ja alustatud on kokku 175 menetlust. Neist 100 menetlust on alustatud sõidukijuhi suhtes, kes kasutavad oma sõidukil taksotunnuseid, kuid kellel ei ole sõidukikaarti. Teenindajakaardi puudumise tõttu on alustatud 75 menetlust. Enamik nendest sõidukijuhtidest osutab teenust läbi IT-platvormi.
«Valdav osa alustatud menetlustest ongi alustatud kas sõidukikaardi või teenindajakaardi puudumise tõttu. Väiksemate rikkumiste puhul juhitakse tähelepanu rikkumisele ja piirdutakse üldjuhul hoiatusega,» kinnitas Toompere. «Meie jaoks on oluline, et klient saaks hästi ja turvaliselt teenindatud egatoimuks taksojuhtide poolt petmisi. Sel aastal on meie üldine menetluste arv vähenenud ja hoiatuste arv hüppeliselt kasvanud.»
Toompere märkis, et Mupo teeb ka kohapeal rikkuja puhul taustakontrolli avalikest andmebaasidest ja tõi mõne näite tabatud teenindajakaardita taksojuhtide kriminaalse tausta kohta: alkoholi- ja narkojoobeseisundis mootorsõiduki juhtimine, vägistamine, mõrv või tapmine, prostitutsioonile kaasaaitamine, narkootilise- ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemine, narkootilise- ja psühhotroopse aine ja tulirelva ning laskemoona ebaseaduslik käitlemine, liiklusõnnetusest mitteteatamine jne jne.
«Eeltoodule tuginedes ei sa me pigistada silma kinni ja lubada taksojuhte kliente teenindada ilma sõiduki- või teenindajakaardita, sellega seaksime ohtu klientide elu ja tervise,» ütles ta.
Mis puutub trahvide suurusesse, siis keskmine määratud trahv on olnud ligi 100 eurot, on ka 20-euroseid trahve määratud ja mõni üksik on olnud 200 eurot. «Nii et taksojuhi kuupalga suurustest trahvidest ei saa juttugi olla. Linn ei nõua meilt mingit trahvirahade laekumist, oma otsustes oleme vabad ja juhindume õigusaktidest ning kaalutlusõigusest,» kinnitas Toompere.
Toompere märkis, et uue, 1. novembril jõustuva ühistranspordiseaduse alusel on munitsipaalpolitsei ametnike järelevalve teostamine piiratud ja raskendatud, sest seaduses ei ole selgelt välja toodud, millal toimub tasuline sõitjate veo osutamine IT-teenuse kaudu ning millal saab ametnik kontrollida ja millal mitte.
«Kohaliku omavalitsuse ametnikud ei saa sõidukeid peatada, v.a ühistransport nagu bussid, taksod, trollid, trammid ja rongid. Keeruline on liikluses eristada neid, kes pakuvad teenust infoühiskonna teenusena. Osa taksojuhte teeb seda juba täna, et peale kliendi pealevõtmist eemaldavad taksotunnuse, ehk plafooni, vältimaks ametnike poolset võimalikku kontrolli,» tunnistas Toompere.
Ta nentis, et visuaalselt ei erine seadusliku sõidujagaja sõiduk mitte millegi poolest tavalisest sõidukist, kuid sõidujagamise soovi hetkeks peavad olema vedajal olema taksoveoluba, autojuhil teenindajakaart ja sõidukil sõidukikaart.
Mida toob kaasa uus seadus
Ühistranspordiseaduse uus redaktsioon, mis jõustub 1. novembril 2017, ei karmista ega leevenda taksojuhtidele seadusega kehtestatud nõudeid taksoveol. Seadusesse on sisse toodud tasulise sõitjate veo regulatsioon, mis toimub infoühiskonna teenuse vahendusel.
Seaduse § 44 lõige 5 sätestab, et isikut, kes füüsilisest isikust ettevõtjana korraldab sõitjatevedu ühenduse tegevusloa alusel kuni üheksa istekohaga sõiduautoga ja on ühtlasi veokorraldaja, peetakse ametialaselt pädevaks ka juhul, kui ta ei vasta § 44 lõikes 3 nimetatud nõudele, kuid on läbinud autoveoseaduse kohase autojuhi ametikoolituse, sooritanud sellekohase eksami ja tal on autojuhi kutsetunnistus.
Seega uue seaduse regulatsiooni kohaselt peab koolituse olema läbinud veokorraldaja või füüsilisest isikust ettevõtja.
Teenindajakaart tõendab õigust töötada sõidukijuhina taksoveol ja see väljastatakse isikule, keda ei ole karistatud kriminaalkorras.
Mupo selle aasta statistika:
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)