Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Vaata ise sisse: mida kujutab endast modelli parseldamiseks kasutatud tumeveeb?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pimeveebi otsimootor
Pimeveebi otsimootor Foto: Kuvatõmmis

Maailma tabloidmeedia on viimastel päevadel lugejaid raputanud ärevate sõnumitega Milanos röövitud ja seejärel tumeveebis seksorjaks maha müüa proovitud modellist. Mida aga kujutab endast see tavakasutajate interneti kõrval paralleelselt toimiv tumeveeb?

Iseenesest võivad internetivõrgu moodustada mis iganes omavahel elektronide vahetamise teel suhtlevad seadmed. Kõige tavalisem on neist see internet (surface web), mida kasutavad inimesed arvutite, tahvlite ja mobiilidega igapäevases suhtluses – reeglina üle veebilehtede ja rakenduste. See internet on täpselt nii läbipaistev, kui ühiskonnas kehtestatud normid seda ette näevad.

Kui tegemist on asutusesisese võrguga, siis seda nimetatakse näiteks intranetiks, kui omavahel on otse ja inimestest suhtlema pandud kodumasid, kaamerad ja kõikvõimalikud andurid, siis kutsutakse seda asjade internetiks.

Tumeveeb (dark web) on aga samasugune üleilmne internetivõrgustik, nagu ülaltoodud tavalinegi internet. Tegelikult kasutab see tumeveeb ka samu ühendusi, nagu tavalinegi internet, kuid on peidetult ehitatud selle peale, kasutades selleks allikate, liigutatava sisu ja tarbijate peitmiseks vähemalt kolme proxyt ehk vahejaama.

Mõnikord öeldakse ka, et illegaalne pimeveeb on osaks süvaveebist – täiesti legaalsest osast tavainternetist, mille omanikud on teinud lihtsalt kõik endast oleneva, et otsingumootorid seda ei avastaks ehk indekseeriks. Arvatakse, et süvaveeb on sadu kordi suurem kui tavaveeb.

Tumedasse veebi saab tegelikult ka ise surfama minna, kui sisestada oma veebilehitsejas aadressiks onion.direct. Klikkida vastetel kindlasti ei tasu, kuna ainuüksi osa sisu vaatamine on Eestis kriminaalkuritegu.

Kui tavabrauseriga on enamik kriminaalsest sisust kinni püütud ja ära peidetud, siis tumedas veebis ringiliikumiseks mõeldud brauserilaadne toode nimega Tor toob esile juba hulga rohkem ilmavalgust mittekannatavat sisu. Tegemist on legaalse rakendusega, mis on täiesti avalikult allalaaditav siit ja mille mõtteks on lehitseda veebis anonüümselt.

Nagu nimegi viitab, siis reeglina kasutatakse seda valgust mittekannatavate tegevuste toimepanemiseks – väga populaarne olevat see näiteks terroristide, pedofiilide, uimasti- ja relvaärikate omavahelise suhtluskanalina ja vastavate veebilehtede koduna. Neist tuntuim oli möödunud kuul politsei suletud veebiturg AlphaBay.

Seda kõike kinni panna on aga sisuliselt võimatu, kuna saitide algallikad on väga oskuslikult ära peidetud.

Samas näiteks on üleilmne häkkerite rühmitus Anonymouski ühele ISISe tumeveebi saidile ligi pääsenud ja asendanud selle ravimi Prozac reklaamiga.

Tagasi üles