:format(webp)/nginx/o/2017/08/08/6972187t1hd96e.jpg)
Sony julgeb teha asju omamoodi, julgeb olla tema ise ja teistsugune, julgeb kõrgeimail tasemel riskida, teha krutskeidki. See kõik on viinud ta mobiiltelefonide müügiedetabelite tipust, ent hoidnud teda kindlalt turul kõikjal üle ilma. Sony XZ Premium on üks pöörasemaid mudeleid, mida jaapanlased ja rootslased seni kogu maailmale ja nüüd ka Eestile pakkuda on suutnud.
Ma pole kunagi nii silmatorkavalt edevat telefoni oma käes hoidnud. Põrgupill sõna otseses mõttes. Välimus on selle mudeli peamine rääkimist väärt teema – otse Rootsimaalt, nähtavasti kuskilt Göteborgi kandist, kus endise Ericssoni ja nüüdse Sony disainerite stuudiod paiknevad. Põhjus selliseks arvamuseks on lihtne: see hiiglamõõtu telefon on otsast-otsani peegel – kogu selle korpus.
Siin peitub aga üks vastuolu. See omadus on kindlasti väga praktiline ja samas nii mittepraktiline. Praktiline teadagi miks – pilk enne tähtsat kohtumist peeglisse ei tee kunagi paha, kõikvõimalikud kaubanduskeskuste uuringudki näitavad, et mehed vaatavad end avalikest peeglitest kordades sagedamini kui naised (kellel nähtavasti lihtsalt kodutöö paremini tehtud). Ja muidugi ebapraktiline – sõrmejäljed kipuvad peegelpinnal kuidagi eriti hästi lähedalt vaadates silma paistma. Aga tõesti vaid lähedalt. Puhtaksnühkimist on selle telefoniga seoses igal juhul tublisti.
Võiks ju stampides kinni olla ning telefoni välismõõtmeid ja massi arvestades pakkuda, et vast on see seade mõeldud eelkõige meestele. Kuid kiirküsitlus toimetuse naiskolleegidegi seas näitas, et kui seadme hind oleks mõistlik (välimus jätab seega kallihinnalise mudeli tunde), siis miks mitte ka selline seade osta – hea pilk peale visata ja suures telefoni hea veebi, meile ja videoid vaadata.
Mis mõõtmetest me selle telefoni puhul siis õiguspoolest räägime? Tegemist on julgelt fablet'iga. 15,6 cm pikk, 7,7 cm lai ja 0,79 cm jäme. Mass ka mõõtmetele vastav, aga mitte üleliia raske – 195 grammi.
Nii palju välistest mõõtudest, mis mängivad rolli peamiselt selles osas, kui suur on peegel ja kas telefon mõnda taskusse ära ka mahub. Telefoni põhifunktsioonide kasutamise puhul (milleks teatavasti ei ole enam ammu helistamine, vaid FB, Messenger, YouTube'i videod, Postimehe äpp, Insta ja pildistamine/filmimine), on palju määravam kasulik pind. Ning selles osas pole Sonyl paraku millegagi uhkustada.
/nginx/o/2017/08/08/6972193t1h01a2.jpg)
Miks? Aga sellepärast, et kasutamata pinda on telefoni esiküljel üle mõistuse palju. Tohutud äärised üleval ja all, lisaks peaaegu pool sentimeetrit mõlemal küljel. Panin näiteks kõrvuti Sony Premiumi ja Samsungi S8. Viimane on välismõõtudelt kuskil sentimeeter lühem, aga kasulikku (loe: puutetundlikku pinda) on Samsungil seejuures oma sentimeetri jagu rohkem. Sama suhe kehtib ka telefonide laiust arvestades (tõsi, S8 puutetundlik ekraan kumerdub peaaegu tagakülgedeni välja).
Seega on kasuliku pinna osas Sony vähemalt ühest konkurendist silmatorkavalt maha jäänud. Ametlikult on tegemist 5,5-tollise ekraanidiagonaaliga telefoniga.
Aga! Aga see, kuidas see ekraan sisu näidata suudab, on nähtavasti parim, mida ma üldse kunagi näinud olen. See on nüüd omadus, mille kohta ma pealkirjas viitasin hüüdega «püha püss». No küll tulistab kvaliteetset pilti see ekraan. Pildistama ma seda ei hakka, seda peab poes ise vaatamas käima.
Võimas resolutsioon 3840 x 2160 pikslit, suurepärane pikslitihedus 807 ppi, IPS LCD ekraan, Corning Gorilla Glass 5 ekraaniklaas. 4K-kvaliteet koos HDRiga annavad tõesti muljetavaldava tulemuse. Sellises kvaliteedis sisu on juba YouTube'is mõnevõrra olemas, otsige üles ja nautige seda sära ja teravust. Olgu siis pealegi see vähene kasulik pind, kui see suudab nii head kvaliteeti pakkuda – andkeks antud, Sony.
Sony telefonidest rääkides ei saa muidugi tähelepanuta jätta pildistamise omadusi. Sony teeb teatavasti maailma parimaid mobiiliobjektiive ning kasutab neid näiteks Samsungki. Küsimus on muidugi ka tehnoloogias, mis pildi töötlemisega pärast hetke tabamist edasi tegeleb.
Megapiksleid on selle seadme kaameral vägagi palju – 19, nagu ka selfie-kaameral – 13. Kui teravustamise õigesse kohta paika saad, siis on tulemused silmatorkavalt teravad, isegi kergelt ületeravustatud. Kõik on konkurentidega võrreldes hästi ka valge tasakaaluga. Lihtsalt mõned näited:
/nginx/o/2017/08/08/6972195t1h8b22.jpg)
/nginx/o/2017/08/08/6972199t1h4ee3.jpg)
/nginx/o/2017/08/08/6972237t1hfe6a.jpg)
Kahel korral jäin aga hätta selle kaamera tarkvaraga. Esiteks olukord, kus maja katuse kohal oli pilv – tavarežiimis kippus ta pilve automaatselt fookusest välja jätma ning kogu teravus oli suunatud katuseharjale, aga veidi sebimist ja käsitsi fookustamist ning pilt sai paika.
/nginx/o/2017/08/08/6972251t1h9d5c.png)
Teine teema oli väga heleda taeva ja tumeda metsatukaga selle all – no see mets jäi ikka esimese hooga päris mustaks. Seega sebimist selle kaameraga veidi on, aga kokkuvõttes tasub see kõik ära, kuna lõpptulemus on suurepärane. Olgu mainitud, et selle telefoniga saab teha kerge vaevaga suurepäraseid aeglustatud videoid.
Kogu tehnoloogilise poolega pole mõtet hakata selle seadme puhul end vaevamagi. Kõik on lihtsalt väga hea ja kaasaegne, mälu ja aku on korralikud, Androidi tarkvaraplatvorm värskeim. Telefon on lisaks kõigele veel ka veekindel (IP 68) ning ühenduseks on uusim USB-C pesa (see, kus pole oluline, mis pidi pistik sisestada). Sony on Androidile peale ehitanud ka oma tarkvaralise kasutajaliidese, mis pakub kõikvõimalikku uudistamist, kuidas telefonist viimast võtta, akut uudse tehnoloogia abil paremini hoida jne.
See on võimas pill ja edev püss. Või siis vastupidi. Hind veebipoodides umbes-täpselt 779 eurot ja saadaval on hõbedane ja must variant.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)