Helmes: mida teha, et suured IT-projektid lõhki ei läheks

Helmese kontor Tallinnas Foto: Internet

Sotsiaalministeerium otsustas sel nädalal lõpetada lepingu sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi senise arendaja Tietoga. Varasemalt isegi mitme avaliku projektiga raskuses olnud tarkvarafirma Helmese partner ja arendusjuht Raul Ennus arvas, hange oligi Eesti mastaabis harvaesinevalt keerukas ning soovitas enda kogemuste põhjal kolme mõtet, mida IT-projektide tellimisel ja arendamisel silmas pidada

«Suuri projekte tuleks ellu viia väiksemate alamprojektide või äriliselt loogiliste osade,  näiteks ühe teenuse, kaupa. Tihti on suurte projektide läbiv risk inimlik optimism – loodetakse, et mahuka projekti detailset käekäiku on võimalik kaks-kolm aastat ette näha. Terviklike väiksemate alamosade arenduste eraldi tellimise ehk paindliku (ingl k agile) tarkvaraarendusega saab palju kiiremini aru, kui projekt hakkab valesse suunda kiskuma ja korrektuuride tegemine on kordades odavam,» kommenteeris Raul Ennus.

Samuti vähendab see Ennuse hinnangul riski, et vahepeal muutub ümbritsev keskkond ja pika projekteerimisperioodi jooksul tehtud otsused on juba vananenud.

«Tähtajast ja eelarvest kinnipidamine nõuab detailides paindlikkust. Tarkvaraprojektide puhul on võimalik fikseerida projekti ärilised eesmärgid ja vajadused, aga konkreetseid tehnilisi lahendusi (funktsionaalseid omadusi) tuleb pidevalt projekti käigus mingil määral lõppkasutajatega koostöös katsetada ja täiendada,» rääkis Ennus.

Sama lean-printsiipi rakendatakse tänapäeval laialdaselt tootearenduses ja idufirmade sektoris ning just sellel eesmärgil, et saada vajalik toode valmis võimalikult kiiresti ning minimaalsete kuludega.

«Tarkvaradesse planeeritakse paratamatult projekti alguses tihti üpris palju ebaolulisi funktsionaalsusi, mida on võimalik eelpool nimetatud pideva lõppkasutajatega koostöö abil hiljem projekti käigus välistada. Kui seda oskuslikult teha, on reaalselt võimalik IT-projekt tarnida enne tähtaega ning planeeritust väiksema eelarvega. Ühtlasi tagades tellija jaoks vajalik äriline väärtus,» lisas Ennus.

«Küsi kasutajalt projekti esimesest päevast tagasisidet. Suurte projektide puhul tuleb arendusprotsessi kaasata tellija poolt väga erineva profiiliga inimesi – nii juhte, spetsialiste kui kindlasti ka lõppkasutajaid,» soovitas Ennus.

Edukate arendusprojektide puhul on tema hinnangul tavaline, et arendusprojekti kaasatakse vajadusel ka lõppkasutajate testgrupp.

Sotsiaalkindulustusamet otsustas sel nädalal lõpetada aastaid kestnud ja suure mahuga IT-süsteemide arenduselepingu Soome tarkvaraettevõtte Tieto Eesti haruga, tuues peamiseks põhjuseks tähtaegadest mittekinnipidamise ja suurte vigade arvu. Tieti on seniseks lepingu täitmiselt saanud riigilt viis miljonit eurot, riik kuulutab nüd välja uue hanke, mille mahuks on 10 miljonit.

Märkus: uudise toimetaja on ise aastate eest olnud Helmeselt arendusteenuste tellija