/nginx/o/2017/03/20/6474963t1hfa07.jpg)
/nginx/o/2017/08/15/6993895t1h81ff.jpg)
Põhjapolaarjoone taga asuvasse Norra linna Ballangen plaanitakse ehitada hiiglaslik andmekeskus, mis oleks energia tarbimise järgi maailma suurim.
Arktikasse ehitatakse maailma suurim andmekeskus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti taga on ettevõte nimega Kolos, kelle sõnul aitavad külm ilm ja laialdaselt saadaval olev hüdroenergia hoida kulud madalana, vahendab BBC. USA-Norra ettevõte on enda sõnul kogunud erainvestoritelt juba miljoneid. Küll aga pole Kolosel veel kogu raha koos ja hetkel käivad läbirääkimise ühe USA investeerimispangaga.
Esialgu tarbiks Kolose andmekeskus 70 megavati jagu energiat, mis on kaugel maailmarekordist, kuid umbes 10 aastaga tahetakse lisada piisavalt servereid, et suurendada baasi tarbimine 1000 megavati peale. Väidetavalt tarbib Amazoni Virginia andmetöötlusüksus juba praegu umbes 1000 megavatti, kuid nende serverid ei ole kõik ühes keskuses koos.
Tulevane andmekeskus hakkab enda alla võtma 600 000 ruutmeetrit maad ja on nelja korruseline.
Mitte kuigi kaugel uuest andmekeskusest paikneks ka Facebooki andmekeskus, mis asub Luleas Rootsis, kusagil 385 kilomeetri kaugusel Ballangenist. Facebooki keskus tarbib hetkel 120 megavati jagu energiat.
«Tegu on selliseks ettevõtmiseks ühe kõige parima paigaga maailmas, sest siin kandis on sõna otseses mõttes Euroopa kõige madalamad energiakulud. Siin on 100% roheline energia ja üks kõige stabiilsemaid elektrivõrke maailmas,» ütles üks Kolose juhtivtöötajaid Mark Robinson.
«Lisaks sellele on selles planeedi osas looduslikult jahe kliima ja sobiv niiskuse tase. Serverid saab hoida jahedas, ilma neid tehislikult jahutamata,» lisas Robinson. «Sekundaarse jahutusallikana saab kasutada külma ja puhast vett, mida on siin lõputult.»
Kolosele võib saada aga üheks takistuseks kohalike inimeste kehv tervis. Nimelt ei võeta mitte kusagil kogu riigis nii palju haiguslehti kui Ballangenis. Selle taga on tõsiasi, et tegu on kunagise kaevanduslinnaga ja olgugi, et viimane kaevandus suleti 2003. aastal, vaevleb regioon endiselt tööstuslike tagajärgede käes.
Arvestades aga üha kiiremini kasvavat nõudlust andmetöötluse järgi, hakkab keskus ennast ilmselt igati ära tasuma. Värkvõrgu areng ja kasv tõotab peatselt internetiga ühendada ka miljonid koduseadmed, mis kõik vajavad andmetöötlust.