Riik lasi end põrunud megaprojektiga rumalalt lüpsta

  • Riik on ära kulutanud kogu projektiraha, aga käigus on vaid neljandik plaanitust
  • Tieto sai riigilt miljonilise trahvinõude
  • Praegused kriitikud on ise kuni viimase hetkeni rahakulutuse heaks kiitnud
  • Tulemas on veelgi suurem ja mahukam raamhange

SKAIS2 pressikonverents sotsisaalministeeriumis, kus teatati lepingu lõpetamisest praeguse arendajaga

FOTO: SANDER ILVEST/PM/SCANPIX BALTICS

Sotsiaalkindlustusameti IT-süsteemi aastatepikkusest arendusprojektist, sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist (SKAIS2) on saanud häbiväärne näide kõrgeimal riiklikul tasemel rumalusest ja saamatust järelevalvest, mille muudab eriti õõvastavaks toonaste ministrite, asekantslerite ja teiste peatseteks valimisteks valmistujate tagantjärele rusikatega vehklemine.

Tellijale

«Ma ei ole kunagi näinud algusest peale nii p...kukkunud projekti kui see k... SKAIS2. Hange ise oli juba täielik absurd ja lubas võitu sellele, kes täiesti hoomamatu asja kõige lühema tähtajaga valmis teeb. P... küll, idiootsus! Seda kõik oli vaja vaid selleks, et ühe k... noorpoliitiku esimest reformi hoogtööna ellu viia. Ja nüüd tulevad vastutajad ja ajavad oma vanade kirjadega täielikku p... avalikkuse eest suust välja,» ei hoidnud üks toonastest kõrgel tasemel asjaosalistest oma emotsioone tagasi, nii et osa tema öeldust trükimusta ei kannata.

Kõik, kes arendusprojektidega vähegi kokku on puutunud, teavad väga hästi peamist tõde: liiga suur haare tähendab juba eos läbikukkumist, vähemalt tähtaegade poolest. Edukad on projektid, kus tehakse põhituum ära ja hakatakse selle peale ehitama väiksemaid lisafunktsioone. Ei saa ehitada korraga vundamenti ja katust, ei saa ehitada ilma hea projektita.

Juba väljend «neli aastat vältav IT-projekt» on absurdne – sellist ajavahemikku ei ole võimalik kokku kirjutada, tänapäeva tehnika areneb selleks liiga kiiresti, me ei tea sedagi, mis toimub mõne kuu pärast. Pealegi on ju tegemist infosüsteemiga, mis teenindab otseselt päevapoliitikast sõltuvaid sotsiaalmakseid, mis muutuvad sama kiiresti kui tehnika areng.

Kuidas on neid põhitõdesid arvestades avastada, et järjekordne megaprojekt on omadega põhja kõrbenud: kõik maksumaksja viis miljonit eurot on arendajatele ära makstud, ent kasutusvalmis on vaid neljandik plaanitud tarkvarast ja väidetavalt on olemas vaid baasfunktsionaalsus?

Teeme loo faktide ja asjaosaliste kommentaaridega veel kord aegade algusest puust ja punaselt selgeks. Alustuseks uuesti ajajoonest.

Tagasi üles