Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/01/24/6273795t1hbbbb.jpg)
Aastate eest sotsiaalministrina töövõimereformi algatanud ja selleks ka sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS megauuenduse käivitanud Taavi Rõivas otsustas nädal pärast projekti häbiväärset seiskumist suu puhtaks rääkida ja öelda välja, mida ta asjade käigust arvab.
Kui rääkida SKAIS2 projekti ettevalmistustööst, siis ei nõustu Taavi Rõivas (Reformierakond) nende kriitikutega, kes leiavad, et seda oli tehtud väga halvasti.
«Uue infosüsteemi hanget valmistasid sotsiaalministeeriumi ning majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi parimad spetsialistid ette viis aastat, see oli väga pikk ja põhjalik töö. Hanke väljakuulutamisest lepingu sõlmimiseni läks veel tervelt kaheksa kuud. Toona uskusid projekti teostatavusse nii riik kui ka paljud pakkumise esitanud erafirmad,» ütles Taavi Rõivas Postimehele.
Tema hinnangul oleks aga ekslik teha projekti elluviimise nurjumisest järeldus, nagu oleks uue infosüsteemi rajamise otsus olnud vale: see otsus tehti juba 2009. aastal, mil senise infosüsteemi tõrge viis toonase sotsiaalministri tagasiastumiseni.
Käskkirjale SKAIS2 hange välja kuulutada kirjutas 2. oktoobril 2013 alla toonane sotsiaalminister Taavi Rõivas.
Rõivas on aga väga kriitiline kõige suhtes, mis toimus pärast seda, kui tema enam sotsiaalminister ei olnud.
«Tagantjärele saab öelda, et ministrite Margus Tsahkna (IRL) ja Rannar Vassiljevi (SDE) kabinetinõupidamisel väljendatud enesekindlus osutus liigseks optimismiks ning MKMi viidatud riskid saidki teoks,» viitas Rõivas mais 2015 toimunud kabinetinõupidamisele, kus otsustati SKAIS2 valmimine rahastuse viibimisele ja arendaja võimetusele viidates edasi lükata 1. jaanaurini 2017.
Ta arvas ka, et Tsahkna ja Vassiljev teadsid vastutavate ministritena juba toona oluliselt rohkem infot kui kogu valitsus.
«Palju kummalisem on aga see, et toonasest otsusest läks veel üle kahe aasta enne, kui sotsiaalministeerium oli valmis eksimust tunnistama. Ei kõla usutavalt, et lubatu ebarealistlikkuses veenduti alles 2017. aasta augustis,» oli Rõivas kriitiline kogu sotsiaalministeeriumi praeguse juhtkonna suhtes.
Oma järeldused peab projekti käigust tegema Rõivase sõnul nii riik tellijana kui ka erafirmad, kes kirjutasid alla lepingule, millega lubasid tellitu valmis teha, aga seda siiski ei suutnud.
«Tulevikus peaks sellistel puhkudel olema riigil võimalus arve maksmata jätta või makstu tagasi küsida,» arvas ta.
Sügisel Reformierakonna nimekirjas kandideeriv MKMi endine asekantsler Taavi Kotka ütles eile Äripäevas, et «Taavi Rõivase ajal alustatud reformid tehti kiirustades ning toonane meeskond, kes oleks pidanud projekti ja tööprotsessid läbi mõtlema, ei saanud oma kohustustega hakkama».
«Taavi Rõivas oleks pidanud juhina sellest aru saama ning mitte suruma seadusesse ebareaalseid tähtaegu. Ta peaks endale tuhka pähe raputama ning võtma vastutuse toonase liigse kiirustamise ja kehva ettevalmistuse eest,» lisas Kotka.
Taavi Rõivas oli sotsiaalminister 2012. aasta detsembrist kuni 2014. aasta märtsini – ajal, mil riigihanget ette valmistati ja hange välja kuulutati. Peaminister oli ta 2014. aasta märtsist kuni 2016. aasta novembrini.