Raplamaal Kuusiku lennuvälja juures toimunud motodeltaplaani õnnetuse valguses võib nii mõnelgi lugejal tekkida küsimus, mida õigupoolest sellised lennumasinad endast üldse kujutavad?
Video: Mida kujutavad endast motodeltaplaanid?
28. august 2017, 15:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne motodeltaplaanini jõudmist tuleks vaadata, mida kujutab endast aga üldse tavaline deltaplaan. Vikipeedia järgi on tegu (enamasti) alumiiniumist või süsinikkiust raamile tõmmatud kangaga, mis moodustab delta-kujulise tiiva. Piloot on kinnitatud tiiva külge rakmetega ja juhib õhusõidukit läbi kehakaalu suunamise kolmnurksele juhtraamile ehk trapetsile.
Kui varajaste deltaplaanidega sai peamiselt vaid küngastelt alla liuelda, siis tänapäeva deltaplaanidega võib püsida õhus tunde, liikuda sadu kilomeetreid ja kerkida tõusvate õhuvoolude abil tuhandete meetrite kõrgusele.
Seega, mis juhtub kui lisada valemisse mootor ja propeller? Sellisel juhul saab sageli tulemuseks nn traik-stiilis ülikerge õhusõiduki, millel on all rattad ja piloot (või piloodid) istub raami sees istmel. Leidub ka muidugi tavalise deltaplaani sarnaseid konfiguratsioone.
Enamustel motodeltaplaanidel on kahe taktiline ja ühe silindriline Radne Raket 120 mootor, mis põhineb Husqvarna XP3120 mootorsae osadel. Sellisel mootoril on kusagil 15 hobujõudu (11 kW). Leidub ka elektrilisi eksemplare.
Kasutatud motodeltaplaane võib Eestis leida aegajalt sellistest veebikeskondadest nagu Kuldne Börs ja Auto 24. Kasutatud õhusõidukite hinnad jäävad kusagil 3000 euro kanti.