Puhkuste aeg Euroopas sai läbi ja see nädal tõi eesistujaks olevale Eestile teravamalt kui kunagi varem päevakorda täiesti uue nähtuse: meil lasub kohustus kokku kirjutada rohkelt eriarvamusi omavaid seaduseelnõusid ning sellega käib kaasas ka eesistuja mõjutamine avalike süüdistuste, veebitrollimise ja meediapinnimise teel.
Ainuüksi viimase 48 tunni jooksul on näiteks Postimehe toimetusse laekunud mitukümmend meili, kus viidatakse Eesti kui eesistuja väidetavale soovile asuda tugevalt piirama internetivabadusi ning jagatakse puhtas eesti keeles – kindlasti mitte Google Translate’i abil – soovitusi, kuidas teemat kajastada ja kellelt kommentaare küsida.
Saatjateks olid ilmselgelt väljamõeldud nimede taha peitunud tegelased, üks neist näiteks kandis nime Kaleidos Tiivik, kes jälgis pingsalt ka spämmijate töö tulemusi ning jagas linke juba valminud artiklitest – ehk siis tegeles spinnimisega. Et mitte muutuda ise meediaspinnijaks, siis me meilides jagatud linke ja süüdistusi jagama ei asu. Küll aga paar Eesti meediaväljaannet mingil määral trollijate õnge läks ja sõnumeid spinnima-levitama asus:
Jutt käis aga konkreetsemalt autoriõiguste direktiivist ja kahest selle lahkarvamusi tekitanud punktist. Trollijate eesmärk on näidata, justkui oleks see Eesti kui eesistuja otsustada, milliseks kujuneb täpselt üks või teine Euroopa Liidu direktiiv. Nii see muidugi pole, kuid olulisemgi küsimus on, kuidas on eesistuv Eesti selliste süüdistustega plaaninud hakkama saada.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats selgitas Postimehele, et eriarvamused on üks demokraatia alustalasid ja edasiviiv jõud ning iga eelnõu protsessi kuulub liikmesriikide ja ka erinevate huvirühmade arvamuste ära kuulamine.
«Ei ole saladus, et aruteludes autoriõiguste üle infoühiskonnas on arvamused ja huvid olnud väga erinevad. Meie kui eesistuja roll on seda arutelu Euroopa Komisjoni esitatud eelnõu üle eest vedada ning aidata jõuda rahuldava ja õiglase kompromissini,» selgitas ka konkreetse kaasuse näitel.
Jääratsi sõnul on ka selge, et huvirühmad kasutavad erinevaid meetodeid ja viise oma arvamuse esitamiseks ning arutelu käigus saavad nii loojate, vahendajate kui lõpptarbijate õigused igakülgselt läbi kaalutud. «Loodame, et tulemuseks on tasakaalustatud lahendus,» sõnas ta.
Eesti ülesanne: leida kompromiss
Kui veel konkreetse autoriõiguste direktiivi juurde tagasi tulla, siis justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul on praegu teravamalt tähelepanu all selle teine osa ehk artiklid 11-16.
Kõige rohkem on ELi liikmesriikide ja erinevate huvirühmade seas lahkarvamusi tekitanud artikkel 13, mis räägib väärtuslõhest (value gap), ja artikkel 11, mis räägib kirjastajate õigustest. Autoriõiguste teema tõstatati algselt ajakirjandusväljaannete ja platvormide puhul, kelle sisu näiteks läbi sotsisaalmeedia üldsusele kättesaadavaks tehakse.
Kogu direktiivi eesmärk on leida võimalused väärtustada autorite tööd, samas hoida tasakaalu tänapäeva ühiskonna infovabadustega. «Eesti ülesanne eesistujana on võtta aluseks Euroopa Komisjoni algatus ja arendada see eelnõuks, leides kõiki pooli arvestava kompromissi ning jäädes ise neutraalseks,» selgitas Indrek Niklus.
Ministeerium on läbi analüüsinud kõik liikmesriikide poolt meile saadetud ettepanekud ja soovitused ning nende põhjalt pakkunud välja sõnastuse mustandi, kus on läbirääkimiste lihtsustamiseks mitu teksti alternatiivi.
Need kõik vajavad läbiarutamist ja selleks koguneb ELi liikmesriikidest koosnev töögrupp 11. septembril. Sellest on tingitud ka nähtavasti just praegu käivitunud meediamõjutamise kampaania.