/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/09/6535373t1h7540.jpg)
Europarlamendi saadiku Kaja Kallase hinnangul on autoriõiguste reformiga seoses digivolinik Andrus Ansipi tegevus olnud küll pettumus, kuid isiklikuks vastasseisuks seda nimetada ei saa.
Kaja Kallas: pole mul Ansipiga mingit vastasseisu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu soov oli kaitsta Eesti eesistumise tublisid ametnikke, kes on vääralt pandud tule alla autoriõiguse reformiga seoses. Minu arvates tuleb küsimused selle kohta suunata pigem Ansipile, kes on selle reformi algataja, ning justiitsministrile [Urmas Reinsalu – toim], kes Eesti seisukohti on kaitsnud,» selgitas Kaja Kallas Postimehele.
Kallas selgitas, et siin olid Andrus Ansipile ootused, et ta suudab panna vastu Saksa kirjastajate survele ja tulla välja progressiivsete lahendustega.
«Kuna ootused olid kõrged, siis on ka pettumused kerged tulema. Mingit vastasseisu pole ja ärge seda palun ka tekitage,» soovitas Kallas.
Mis puutub konkreetse autoriõiguste direktiivi, siis justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul on praegu teravamalt tähelepanu all selle teine osa ehk artiklid 11-16.
Kõige rohkem on ELi liikmesriikide ja eri huvirühmade seas lahkarvamusi tekitanud artikkel 13, mis räägib internetikeskkondade kohustusest asuda sisu tehnoloogiliselt kontrollima enne selle avaldamist, ja artikkel 11, mis räägib kirjastajate õigustest sisu jagamisel sotsiaalmeediasse.
Ministeerium on analüüsinud kõik liikmesriikide poolt meile saadetud ettepanekud ja soovitused ning nende põhjal pakkunud välja sõnastuse mustandi. Kaja Kallase hinnangul on Eesti seejuures langenud Saksa lobistide ohvriks.