Ilves märkis tänases intervjuus: «Kui lähtuda faktidest, mis praegu teada, siis peaks keegi minu hääle muutmiseks maksma kinni 10–12 tundi üsna mahukat andmetöötlust, kusjuures ma võin ju hiljem ümber mõelda ja hääletada veel kord, tühistades nii minu enda [antud] ning ka pahategija [poolt manipuleeritud] hääle.»
RIA esindaja Helen Uldrichi sõnul on asutus seisukohal, et ID-kaardi turvanõrkuse realiseerumiseks ehk siis kaardi murdmiseks kulub väga palju ressurssi, mis koosneb aga mitmest komponendist – arvutite võimekusest, tehnilistest teadmistest, tööriista, mille abil n-ö häkkida, olemasolust, rahast.
«Kui mingi osa sellest protsessist on juba ettevalmistatud, siis ilmselt on võimalik aja määratust tõepoolest ettepoole tõsta. Ehk turvariski realiseerimise aeg sõltub sellest, millises faasis kogu protsess on ehk mis komponendid on täidetud ja millise mahuga,» selgitas Uldrich.
Tšehhi ülikooli teadlased on avastanud turvaprobleemi Eesti ID-kaardi kiibi raudvara ja sellega otseselt suhtleva baastarkvara vahel. Teadustöö avaldatakse oktoobri lõpus. Eesti asus kiirelt leidma lahendust, et riski välistada ning lahendus on leitud ja seda realiseerima asutud.
Suhtekorraldajad panid kogu juhtumi möödunud nädalal suure poliitilise kella külge, mistõttu sattus Eesti ka välismeedia negatiivsete pealkirjade alla.