Erik Mandre: ei ole normaalne, kuidas võõrast sisu praegu netti laaditakse (1)

Aivar Pau
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erik Mandre
Erik Mandre Foto: PRIIT SIMSON/PM/SCANPIX BALTICS

Praegune olukord, kus igaüks võib võõrast sisu kontrollimatult ja õigusi omamata üles laadida, peab lõppema, leiab kommentaaris Euroopa andmekaitsereformile Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevdirektor Erik Mandre.

Autoriõigusega seonduvalt kiputakse sellele sageli vastandama sõnavabadust kui üht püha õigust. Selles võtmes on ka autoriõigus püha õigus, mille kaitse tähtsust on õigusnormina rõhutatud ka inimõiguste ülddeklaratsioonis.

Sõnavabadus oma peamises tähenduses on õigus vabalt avaldada mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni ning seda on autoriõigus algsest peale toetanud. Aga nii nagu on autoriõigusel, on ka sõnavabadusel oma piirid. Sõnavabadus ei tähenda ega ole kunagi tähendanud, et igaüks meist võib kellegi loodut kontrollimatult levitada ja kellegi huve seeläbi kahjustada.

Praegune olukord, mis valitseb internetis, kus igaüks võib sisuliselt kontrollimatult teiste loodut üleslaadida, ilma, et peaks üldse selleks õigust tõendama, ei ole minu hinnangul normaalne ja õiglane ega taga mõistlikku kaitset neile õigustele, mille eest autoriõigus on seisnud.

See ei ole õiglane nende inimeste suhtes, kellele looming on igapäevane töö, millesse nad investeerivad palju aega ja raha.

Miskipärast lasub just autoril tänase päeva internetimaastikul peamine tõendamiskoormus ja ajakulu, et neid kontrollimatuid rikkumisi vähegi ohjeldada. See on absurdne juba puht loogilisest aspektist, rääkimata õiguslikust.

Sellist olukorda ühiskonnas ei saa pidada proportsionaalseks ning see nõuabki senisest jõulisemat sekkumist ja uute lahenduste otsimist.

Üleslaadimiste filtreerimises ei ole iseenesest midagi uudset, seda rakendatakse juba praegu nii mõneski üldtuntud keskkonnas, iseasi, mis on selle filtreerimise tulem, kas absoluutne üleslaadimise takistamine või pigem sellest lähtuv hoiatussõnum. Just viimast rakendatakse näiteks ka meile kõigile tuntud keskkonnas YouTube.

Ma kindlasti ei poolda äärmuslikke meetmeid autoriõiguste kaitseks – on vaja leida mõistlik kõiki osapooli arvestav lahendus, mis võimaldaks meil kõigil internetis sõnavabadust väljendada ja infot levitada, püüdes samas kaitsta kõigi asjaosaliste huve.

Selge on see, et praegune olukord ei taga piisavat kaitset kõigile asjaosalistele ning seetõttu vajabki see õiguslikku sekkumist.

Õiguslik sekkumine ei ole kindlasti ainuüksi autorite huvides, vaid ka üldsuse huvides, et internetimaastikul valitseks senisest selgem arusaam ja teadlikkus, milline kättesaadavaks tehtud sisu on õiguslikel alustel üleslaetud, milline mitte. Millised meetmed oleks tänases olukorras mõistlikud, tulebki lahendada riikide vahel asjatundjate ühise arutelu käigus.

Arvan, et see on normaalne, et päevakorda kerkivad arutelude käigus ka kõige äärmuslikumad ettepanekud – nii saabki kaaluda kõikvõimalike lahenduste vahel.

Meil on hea meel, et Euroopa Liidus on seda teemat juba mõnda aega puudutatud ja loodame, et ühel hetkel jõutakse ka senisest efektiivsemate lahendusteni, mis tagaks paremini kõigi osapoolte huvide kaitset.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles