/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/19/7116737t1h7ba6.jpg)
Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip tegi täna ettepaneku nimetada Kreekas asuv praegune Euroopa Liidu võrgu- ja infoturbeamet ümber Euroopa küberturbeametiks ja anda sellele võimu, vahendeid ja inimesi juurde.
Ansipi ambitsioonikas plaan: Euroopa hakkab kõiki küberseadmeid sertifitseerima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreekasse loodava ameti eesmärk on aidata liikmesriikidel küberrünnetega paremini toime tulla ning mis peamine: käivitada Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimine, et siinses digitaalruumis pakutavad tooted ja teenused oleks kindlustatult turvalised.
Kõigile on teada näiteks ELi toidumärgised, mis kinnitavad tarbijale toiduainete ohutust. Sarnaselt hakkavad uued Euroopa küberturvalisuse sertifikaadid tagama, et loendamatu hulk seadmeid, mis juhivad tänapäeval energia- ja transpordivõrke ja muid elutähtsaid taristuid ning ka sellised uued tarbeseadmed nagu internetiühendusega autod, oleksid usaldusväärsed.
Kuna küberturvalisuse sertifikaate tunnustatakse kõikides liikmesriikides, vähenevad selle sammuga ettevõtete halduskulud ja -koorem.
Andrus Ansipi sõnul ei suuda ükski riik küberturvalisusprobleemidega üksi toime tulla ning see on ka peamine uue ameti mõte. «Meie algatuste eesmärk on tugevdada koostööd, et ELi liikmesriikidel oleks võimalik oma jõud ühendada. Samuti paneme ette uued meetmed innovatsiooni tehtavate investeeringute suurendamiseks ja küberhügieeni edendamiseks,» märkis Ansip.
ELi valmisoleku tugevdamiseks korraldab amet igal aastal üleeuroopalisi küberturvalisuse õppusi ning loob teabe jagamise ja analüüsimise keskused, et tagada parem teabevahetus ja ohtudest teavitamine. Samuti tuleb liikmesriikidel asuda ametile kohe teada andma tõsistest intsidentidest.
Värsked andmed näitavad, et digiohud arenevad kiiresti – uuringute järgi on lunavararünnete arv alates 2015. aastast suurenenud 300 protsenti, kusjuures küberkuritegevuse majanduslik mõju on kasvanud vahemikus 2013–2017 viis korda ja võib 2019. aastaks kasvada veel neli korda.