Kallas: veebis jälitamine on läinud üle igasuguse piiri

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kaja Kallas.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Euroopa Parlamendi liikme Kaja Kallase hinnangul on veebireklaamist elatuvad tehnoloogiahiiud läinud inimeste tegevuse jälitamisel internetis üle igasuguse piiri ning vähemalt Euroopa kavatseb inimeste privaatsuse taastamiseks seadusemuudatusi. Ta ei poolda täiendava jälitamisõiguste andmist ka terrorismiga võitlevatele õiguskaitseorganitele.

«Mind sihitud reklaamid ei iseenesest häiri, kuna siis saan reklaami, mida mul tegelikult on vaja ja mida ma olen otsinud. Aga olles sellega nii palju tegelenud, siis ma ütleks, et need asjad on läinud üle piiri. Kõike seda ei ole vaja nendel ettevõtetel ja väga tihti puudub neil ka endal kontroll selle üle, kuhu kogutud info kõik läheb,» ütles Kaja Kallas Postimehele.

Ta tõi näite reaalsest elust, kus spetsiaalse träkkimisprogrammi abil tuvastati, et ainuüksi ühe ajalehe esilehe avamine tõi kasutajale «sappa» 63 erinevat jälitajat. Kusjuures ajalehe enda omanikud ise ei teadnud sellest midagi – nad kasutasid erinevaid reklaamimootoreid ja neil puudus igasugune kontroll selle üle, kuhu info läheb.

«Asjad on päris hullud, see kõik on päris hirmutav, kui palju meie tegemisi internetis jälitatakse, andmekogujad tuleks hoida mingisugustes raamides. Inimene peaks olema ise oma andmete omanik ja omama selle üle kontrolli,» sõnas Kallas. Kas keegi kujutab ette, et lähete kaubamajja ja mingi vana käib teil kogu aeg järel ja küsib, mida te vaatate. Te ütleksite, et ärge jälitage mind, see on ebamugav. Ometi see Internetis kõik nii toimib: kohe kui sa kuskil käid, pannakse sulle «küpsis» külge.»

Tema sõnul paljud ärimudelid ongi selle peale üles ehitatud, et sisu pakutakse küll tasuta, kuid selle eest müüakse tarbija nahk reklaamiandjatele.

Euroopa Parlamendi komisjonides ongi praegu arutusel e-privaatsuse eriseaduse uue versiooni arutelud, kuna on leitud, et tehnoloogia arenguga on kaasas käinud uute teenuste kaudu edastavate isikuandmete kaitse täielik puudumine.

«Oluline on, et inimesel oleks valik: kas ta nõustub, et reklaamimootorid jälitavad tema tegevusi – ehk siis inimese andmed on saanud müüdavaks kaubaks – või maksab ta otse sisupakkujale reklaamivaba lehe kasutamise eest,» ütles Kallas.

Ta tõi näitena Washington Posti, kes pakub kasutajatele võimalust reklaamiblokkijad maha võtta või artikli eest maksta.

Eelnõu kohaselt on ka elektroonilised seadmed osaks inimese privaatruumist ja nende kaudu vahetatavad andmed vajavad kaitset. Eraelu puutumatus tagatakse nii sisule kui seadmete kaudu saadud metaandmetele – näiteks tehtud kõnede ajale ja kohale.

Riiklikud jälitajad ei tohi õigusi juurde saada

Osa liikmesriike on eelnõu menetlemise käigus avaldanud soovi, et terrorismiga võitlevatel õiguskaitseorganitel tekiks pealtkuulamise õigus ka sõnumivahetusprogrammide nagu Messenger üle – muuta krüpteering kolmepoolseks, kus lisaks kasutajatele on võti ka politseil.

Kaja Kallase hinnangul avaks see aga ukse vestlustesse ka kurjadele jõududele ja see lahendus oleks katastroof näiteks Eesti ID-kaardi süsteemile, kuna tuleks hakata looma sertifikaate ka «pealtkuulajatele».

Tagasi üles