Merkel, Macron, May ja kogu ülejäänud euroliidu raskekahurvägi tuleb Eestisse

Emmanuel Macron, Angela Merkel ja Theresa May Foto: Geert Vanden Wijngaert/AP

• Euroopa liidrid tulevad Tallinnasse Facebookile maksupäitseid pähe tõmbama
• Eesti võõrustab kõnelusi küberjulgeoleku, autoriõiguste ja ühtse digituru teemal

Nii palju poliitilisi liidreid pole iial varem Eesti pinnal samal ajal olnud kui järgmise nädala teisel poolel – kätte on jõudmas Eesti eesistumise ja võib- olla kogu senise diplomaatia säravaimad ja olulisimad päevad.

Postimehe andmeil on Emmanuel Macron, Angela Merkel, Theresa May, Jean-Claude Juncker, Donald Tusk ja veel 25 Euroopa Liidu riigi juhid järgmisel nädalal digiteemadega seoses Tallinnasse mitteametlikult kokku tulemas. Tõsi, Merkeli tulek sõltub nädalavahetuse valimistulemustest Saksamaal – kõik märgid näitavad talle muidugi võitu.

Ja mis eriti tähelepanuväärne: nad kõik tulevad siia juba päev enne ametlikku sündmust – reedel peetavad Tallinn Digital Summitit, kus arutatakse ametliku programmi kohaselt kaugeleulatuvaid digi- ja innovatsioonivisioone.

Niisiis, kohale tullakse juba neljapäeval, süüakse koos mitteametlikult õhtust koos Euroopa Nõukogu juhi Donald Tuskiga. Kuuldavasti on ametliku programmi kõrval reserveeritud rekordiliselt palju ruume kahe- ja kolmepoolseteks aruteludeks.

Broneeringuid vanalinna restoranidesse ei võeta tavainimestelt neiks päeviks vastu juba hea tükk aega. Tavaliiklus Tallinna südalinnas kahel päeval sisuliselt seisatakse, lisaks külastavad paljud riigijuhid kaitseväebaase ja teisi enda riigiga seotud asutusi Eestis.

Facebookile, Airbnb'le, Netflixile, Amazonile ja Google'ile maksud peale

Miks see kõik? Ühelt poolt on kindlasti äärmiselt oluline põhisündmuse teemad ise – valitsuste, majanduse ja ühiskonna tulevik, loomulikult ka Euroopa ellujäämine üleilmses digikonkurentsis, Euroopa Liidu sisesed küberjulgeoleku teemad, autoriõigused ja Saksamaa kirjastajate huvi karmide nõuete kehtestamise järele...

Samas ei jäta Euroopa Komisjoni tänanegi avaldus kahtlust: küsimus on ka miljardites eurodes maksurahas, mille lunastamise kehtestamine tehnoloogiagigantidelt on euroliidu lähiaja kindel plaan.

Eesti eesistumise vaata et üheks tulisemaks ja üleilmset tähelepanu tõmbavamaks teemaks ongi tõusnud ilmselgelt selliste tehnoloogiagigantide nagu Facebook ja Google maksustamine ning pole sugugi välistatud, et just see teema toob Euroopa riikide absoluutsed tipud siia.

«Liikmesriikide vahel jätkuvad poliitilised diskussioonid 29. septembril Tallinn Digital Summitil. Nagu teatati ECOFINil (Euroopa rahandusministrite kokkusaamine Tallinnas möödunud nädalal – toim), jätkab eesistujariik Eesti tööd, et saavutada aasta lõpuks nõukogu selge seisukoht, mis omakorda saavad ELi seisukohtadeks rahvusvahelistes aruteludes digimajanduse maksustamisel ja aluseks tulevikutöös ühtsel turul,» seisab Euroopa Komisjoni tänases teates.

Komisjoni prantslasest rahandusvolinik Pierre Moscovici ütles juba möödunud nädalal Tallinnas, et just digisummit on esimene koht, kus nii kõrgel tasemel asutakse leidma lahendust olukorrale, millega pole rahul ükski meie maailmajao riik.

Küsimus on täpsemalt selles, et tehnoloogiahiiud Google, Facebook, Netflix, Amazon ja teised on haaranud enda kätte ülisuure osa Euroopa digireklaami ja -teenuste turust ja surunud kõrvale kohalikud teenusepakkujad, kuid makse maksavad nad selle üha kasvava käibe pealt väga vales kohas – oma koduriigis USAs või ka üksikus riigis Euroopas, kus neil kohalik juriidiline keha on – näiteks Iirimaal ja Luksemburgis.

Eesti roll maksuküsimuses on märkimisväärne

Kui seni on Euroopa Liit langetanud maksuküsimustes otsuseid konsensuslikult, siis selle teema valguses ollakse vetostamise keelust loobumas – et väikeriigid ei saaks asuda suurte plaane blokkima.

Digigigantide kasv on olnud aga meeletu. Kui aastal 2006 oli maailma turuväärtuse esikahekümne hulgas vaid üks digiettevõte ja selle käes oli 7 protsenti maailma turuväärtusest, siis aastal 2017 on tehnoloogiaettevõtteid selles nimistus juba üheksa, turuväärtuseks kokku 54 protsenti. E-kaubanduse ettevõtete esiviisiku käive on viimase kaheksa aastaga kasvanud 32 protsenti, võrdluseks – jaekaubanduse kogu sektori käibe kasv ELis samal perioodil oli vaid 1 protsent.

Euroopal on mõõt täis: makse tuleb kõigil maksta seal, kus tehakse käivet. Isegi siis, kui füüsiliselt oma kontori ja töötajatega mõnes riigis kohal ei olda – nii see ju valdavalt digiteenuste pakkujatega ongi.

Eesti kui eesistuja roll teema juhtimisel on seejuures olnud märkimisväärne. Rahandusministeerium eesotsas asekantsler Dmitri Jegoroviga esitas paari nädala eest Euroopa riikidele väga selged ettepanekud, kuidas digigigantidele maksupäitsed pähe tõmmata. Oluline pole Eesti seisukohalt füüsiline, vaid püsiv virtuaalne asukoht – ka see sobib väga hästi käibe ja maksude mõõtmiseks.

Dmitri Jegorov selgitas Postimehele, et kui virtuaalse püsiva tegevuskoha mõiste kinnitamine ei tähenda muud kui seda, et  ettevõtte oluline digitaalne kohalolek turul annab riigile õiguse maksustada seda ettevõtet kasumimaksuga.

Eesti seisukoht pikaajalise lahendusena leidis heakskiidu enam kui 20 liikmesriigi poolt. Sama meelt on ka täna esitletud Euroopa Komisjoni eelistus – digimajandus tuleb allutada ELi ühtse konsolideeritud ettevõtte tulumaksu baasist (common corporate tax base – CCCTB).  Komisjon kinnitas ka oma üleskutset, et juba Eesti eesistumise ajal tuleb leida konkreetne suund, kuhu Euroopa soovib liikuda.

Selle teema käsitlemine eelmainitud CCCTB raames on aga kasulik ka ettevõtetele endale: selle asemel, et ELi kontekstis peaks ettevõte endale kõigi liikmesriikide traditsioonilised maksusüsteemid selgeks tegema, täidab ta kasumimaksuga seotud formaalsused ühe ainsa ELis kokkulepitud kasumiaruande formaadi järgi. 

«Seega 28 reeglistiku asemel on üks reeglistik, mis oleks kindlasti ärimaailma esimene eelistus,» ütles Jegorov.

Euroopa Komisjon pani täna lauale ka vähemalt kolm kiiremini saavutatavat lahendust maksude kogumiseks digiettevõtetelt: käibe maksusutamine, online-reklaamide tasu kogumine ja maksu kogumine internetifirmadele makstavatelt tasudelt. Kõik need tulevad lauale järgmisel nädalal Tallinnas.

Kaugeltki selge pole loomulikult see, mis hakkab saama kevadel Euroopa plaanidest üleilmsel ehk OECD tasandil. Maksude maksmine ei meeldi kellelegi, antud teemal kõige vähem USA-le. On koguni arvatud, et USA viha saab olema enam kui kindel ja võib kaasa tuua vastukäike. Kired on lõkkele puhkemas, lugege või tänast uudist Reutersis.

Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip märkis aga täna, et Euroopa eesmärgiks pole rohkem ega vähem kui kogu maailma maksureeglite ulatuslik revisjon, et need vastaksid uuele tegelikkusele.

Uuele tegelikkusele üleminek ootab ees suuri platvorme ka autoriõiguste küsimuses ja Tallinnas ootavad ees vähemalt sama tulised jutuajamised.

Kui platvormide maksustamise küsimuses peetakse eestkõnelejaks eelkõige Prantsusmaad, siis neis kuvatava sisu õiguste üle on palju kaasa rääkida Saksamaal. Küsimus on eelkõige direktiivi eelnõus, milles muu hulgas sätestatakse platvormide kohustus kontrollida sisule kehtestatud õiguslikke piiranguid juba enne avaldamist. Pole kahtlust, et Wikipediale ja YouTube’ile selline plaan meeltmööda pole. Senine olukord ei rahulda aga kuidagi Saksamaa kirjastajaid.