/nginx/o/2017/09/24/7134583t1hea87.jpg)
Sony pole kaugeltki maailma edukaim mobiilitootja ja kohati on ka disainiga selgelt vint üle keeratud (meenutan õudusega hiljutisi peegelpindasid), kuid pean tunnistama, et värskelt ilmavalgust näinud uus XZ1 on üks vägagi sümpaatse välimusega ja tehniliselt korralik telefon, millel siiski omajagu ka puudusi.
Mulle isegi meeldib, et Sony pole siiani kaasa läinud valdava trendiga muuta kõikvõimalikud nurgad ja servad ümaraks, kumeraks ja mida iganes veel. Tunda on vana hea Ericssoni hõngu. XZ1 nurgad on läinud eelkäijaga võrreldes teravamakski. Sony tunneb lettidelt kaugelt ära, see lisab tabamatut intelligentsi, konservatiivsust ja vaoshoitust – kokkuvõttes lahe ja ma ei kujuta ette sihtrühma, kellele see ei võiks sobida.
Märkusena tuleb öelda, et see telefon on küll juba ilmavalgust näinud, ent müügilettidele jõuab reaalselt alles 9.-10. oktoobri paiku. Nii et kohe ei maksa poodi nõudma minna, oma hinnangud saan anda testtelefoni kasutuse põhjal.
Kui välimusega edasi minna, siis teiseks on tegemist vist ainsa n-ö tavamobiiliga telefoniga üleüldse, mille korpusele lihtsalt ei ole võimalik sõrmejälgi jätta, vähemalt ei ole neid näha. Väga suur tugevus tänapäeva puutetundlikus maailmas.
Telefoni tagakülg ja servad on kaetud ühtse mati metallikpinnaga ning vähemalt minu käsutuses olnud põhjamaiselt sinine versioon on lihtsalt väga kena. Seesama korpus on Sonyle omaselt ka veekindel.
See telefon on ka parajalt keskmise suuruse ekraaniga, diagonaali pikkuseks on 5,15 tolli. Ekraani kiituseks tuleb öelda, et selle HDR (High Dynamic Range) kvaliteet näeb tõesti hea välja mis iganes sisu vaatamiseks ekraanilt. Sony teatel on seejuures abiks veel sellised tehnoloogiad nagu X-Reality ja Triluminos – ju ka need midagi erksuse ja teravuse osas juurde annavad. Pikslitihedus on ekraanil koguni 429 dpi ja see teeb sellest ühe parema mobiilimaailmas.
Kuid selle ekraaniga on ka probleeme. Näiteks: ärge jumala eest usaldage Sonyt ekraanivalgustust automaatselt reguleerima. Tagajärjeks näiteks elektrivalgusega toas mängu mängides või uudiseid sirvides on jube ekraanivalgustuse tõmblemine. Ehk siis: lülitage välja.
Probleem on ka avaekraani kasuliku ehk puutetundliku ala suurus. Konkurentide tippmudelid on üksteise järel läinud üle äärest ääreni ja otsast otsani ekraanile. Sony hoiab aga jäärapäiselt kinni enam laiadest kasututest servadest esiküljel. Kusjuures kodunuppu Sony esiküljel ju pole, seega pole see ka ettekääne. Milles siis asi? Sony enda kinnitusel soovis hoida tasemel jõudlust ja aku vastupidavust. No ma ei tea…
Ütlen siis kohe ära ka kolmanda puuduse või õigemini mahajäämuse, minu kui kasutaja jaoks ehk ostueelistustel olulisemaigi. LG, Samsung ja teised on nimelt juba üle läinud always on display lahenduse peale, kus kellaaeg, kuupäev ja märguanded näha ka lukustatud seadme korral. Sony selleni veel jõudnud pole ja on jäänud plinkiva tulukese lahenduse juurde. Tagajärg: uuendustega muidu harjunud inimene asub liigagi tihti telefoni ekraani sisse lülitama ja muude ponnistustega saavutatud jõudluse ja akukestvuse kasu tühistub.
Kaamera
Jah, ma tean, Sony teeb maailma kõige paremaid mobiilikaameraid. Põhikaameral megapiksleid lausa 19 ja selfikaameral 13. Ava suurus põhikaameral keskpärane f/2.0. Kui maailma parimast riistvarast üksi on vähe, et olla maailma absoluutses tipus – vähemalt sama oluline on kujutise töötlemise protsessid ehk siis tarkvaraline pool. Ja see viimane ei tee Sony puhul minu hinnangul jätkuvalt parimat tööd.
Tulemus: väga hea ja kindlalt üle keskmise tasemega mobiilifotod, kindlasti paremad kui mis iganes Hiina mobiilitootja omad, pangu nood kasvõi oma seadmetele kuus kaamerat üksteise kõrvale. Aga see on ka kõik. Mitte kuidagi ei saanud ma soovitud tasemel teravustatud ja hästi valgustatud just neid punkte, mida soovisin. Ikka läks valge tasakaal paigast ära, ikka kippus ereda päikese korral mõni tumedam koht jääma veidi liiga tumedaks.
Tarkvara ajas ikka oma joru, ei kuulanud mu sõna, vedas ekraanil mingeid arusaamatuid ja mitte midagi muutvaid ristkülikuid ja tegi lõpuks ikka seda, mida ise tahtis. Lihtsalt üks näitlik tulemus: proovisin kolm-neli korda, seene asemel on teravad ikka selle all lamavad okkad.
Ka optilise pildistabilisaatori kohta ei ole Sony midagi oma tehnilistes spetsifikatsioonides märkinud. Küll aga on turunduslikult rõhk pandud sellistele kolmandajärgulistele võimalustele nagu eriti head aeglustatud videod või kellegi teise toodetud 3D-skannimise äpid.
Mina tahaks aga saada väga heal tasemel kõige tavalisemaid fotosid loodusest, inimestest, arhitektuurist. Hetkel nimetaksin ma Sony taset tubliks. Hea näitena Järva-Peetris asuv kirik ja üks põllutee.
Ahjaa, sellel seadmel on veel alles vana hea eraldiseisev füüsiline kaameranupp.
Aku, mälu ja muu
Selle punkti juures on asi väga lihtne – kõik on uusim ja tasemel.
Aku mahutavus on näitajaga 2700 mAh küll päris tipptelefonide tasemest veidi maas (just müügile jõudnud Samsungi Note 7 näiteks 3400 mAh), kuid ju on taustal toimuvad protsessid ja ekraani energiakulu nii optimeeritud (Sony nimetab seda lahendust STAMINA), et nii kaua kestva akuga nutitelefoni ei mäletagi.
Nädalase testi ajal ei pidanud mitmel korral öösekski laadima panema, mis on ju üsna harukordne tänapäeva mobiilide puhul. Samas vastasin, et fotod ei jõudnud kaamerast One Drive-pilve kaugeltki mitte ludinal, tekkisid ootamatud mõnetunnised või lausa poolepäevased pausid.
Mälu on telefonil tipptelefonile kohaselt 64 GB. Mahub kõike salvestama ja jäädvustama, enamik meie toodangust liigub niikuinii pilvelahendustesse pikemaks hoidmiseks. RAMi näitajaks 4 GB, ehk ka väga tubli näitaja.
Kaheksatuumaline ja 64-bitine Snapdragon 835 protsessor vedas kõike telefonis toimuvat nädala jooksul laitmatult, ei ühtegi äppide kokkujooksmist või vaadete vahetumise pidurdumist. Tarkvaraplatvormiks on seadmel peal juba uusim Android 8.0.0, millele Sony on peale ehitanud oma kasutajaliidese – selle viimase suurimaks puuduseks pean seda, et kõigi äppide vaatesse jõudmiseks tuleb mul üles otsida vastav ikoon, mida mööda jõuda selleni svaipides.
Sõrmejäljelugeja paremal küljes oleval seadme avamise nupul töötas laitmatult, näotuvastust ja iiriseskännereid turvavarustuses pole.
Sony telefon on saadav neljas värvitoonis: must, hõbedane, sinine ja roosa ning seadme hind on 699 eurot.
Hinna ja taseme suhte osas julgeksin olla veidi kriitiline. Seade on suurepärase intelligentse välimuse ja väga korraliku jõudlusega, kuid on nähtusi, mida annaks veel lisada ja ajakohastada. Sony kaubamärk iseenesest ei tohiks mobiilimaailmas nii palju tegelikule väärtusele juurde lisada.
Ahjaa, XZ1 on olemas ka sadakond eurot odavam ja kompaktsem versioon, mis tehniliselt võimekuselt suurele vennale eriti alla ei jäävatki.
Memory and storage