/nginx/o/2016/08/03/5682171t1hd43d.jpg)
Sõnavõtud veebifoorumites, emotsionaalsed väljaütlemised ajakirjanduses ja kurjad kirjad ajalehetoimetustele ei jäta kahtlust selles, mida taksojuhid uuenevas ärikorralduses kõige vähem armastavad – neilt on võetud õigus ise sõiduhinda määrata ja see antakse üle kellelegi, kes nimetab end vaid teenust vahendavaks platvormiks.
«Taxify on sõiduvahendaja firma ja neil ei tohiks õigust olla hinda määrata taksojuhile - tehku oma äpp taksojuhi jaoks korda! Seaduse järgi määrab vedaja hinnad millega ta teenindab. See asi tuleb suure kella külge panna!» kirjutas käesoleva loo autorile näiteks eile taksojuht Erik.
Seega viitas ta asjaolu, et hinna määramise õiguse on müstilisel kombel saanud endale keegi, kes vaid vahendab teenust osutavaid autosid, mille juhtidel on seni olnud endal õigus määrata ka hindasid. Erinevus võrreldes vana kooli taksofirmadega on see, et nende puhul oli ja on tegemist seaduse mõistes vedajatega, kellel kõik vajalikud load ja litsentsid olemas.
Täpselt samale probleemile viitas möödunud nädalal Tartu Postimehes üks kohalik taksojuht: ühistranspordiseaduses olevat selgelt öeldud: hinna kohandab vedaja ning seega ei tohiks Taxifyl kui vahendajal olla mingit õigust oma hinda peale suruda.
Seadusandjad: pooled peavad ise kokkuleppele jõudma
Pöördusime tõstatunud küsimusega seoses ka riigikogu ja majandusministeeriumi poole: kas tõesti on hinna kehtestamise õigus antud vaid platvormipidajale, kes ei ole ei klassikaline vedaja.
«Majanduskomisjon selgitab, et seadus vedaja ja sõidukijuhi vahelise lepingu üksikasju ei reguleeri. See on platvormi ja juhi omavaheline kokkulepe, millise hinnaga vedajaks olev platvorm sõitu tarbijatele pakub,» vahendas riigikogu pressiesindaja 1. Novembrist kehtima hakkava seaduseuuenduse (see, mis legaliseerib Uberi ja Taxify) kokku kirjutanud komisjoni seisukohta.
Seega peab majanduskomisjon Uberit ja Taxify’d alates 1. novembrist ametlikult vedajaks ehk taksoteenuse pakkujaks, mitte enam sõitu vahendavaks platvormiks.
«Erinevad platvormid saavad pakkuda oma partneritele erinevaid hinnastamise võimalusi ja taksojuhid saavad ise otsustada, kas see neile sobib või nad ei soovi sellist lepingut sõlmida,» lisas riigikogu esindaja.
Veelgi täpsemalt läks majandusministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Hindrek Allvee, kes ütles sulaselges eesti keeles, et kui Taxify ja Uber tahavad alates 1. novembrist edasi taksoveoteenust korraldada ja sealjuures hindasid kehtestada, siis saavad neist ühistranspordiseaduse tähenduses vedajad ning see omakorda tähendab ka vajaliku loa ehk taksoveoloa olemasolu vajadust.
Mis puutuda 1. novembril jõustuvat uut taksoregulatsiooni, siis seal on infoühiskonna teenuse vahendusel teenust pakkuvale vedajale sätestatud lisaks taksoveoloa olemasolule veel täiendavad nõuded ja nende kohaselt peab selline vedaja esitama sõitjale järgneva informatsiooni:
Kokkuvõte: kui Taxify ja Uber tahavad ka alates novembrist ise hindasid määrata, siis peavad nad hakkama vastavaid lube omavateks taksoettevõteteks.
Taxify: taksojuhid teenivad rekordtulu
Taxify teatas vastuseks mõnede juhtide pahameelele, et platformil sõitvate juhtide teenistused on rekordiliselt kõrged - seda mõlema - nii taksojuhtide kui privaatjuhtide jaoks.
«Kuu keskmine käive pärast Taxify teenustasu on üle 13 euro tunnis ja kui sõita Taxify soovitatud tipptundidel, siis me garanteerime autojuhile üle 700 eurot käivet iga nädal, mis teeb üle 3000 euro käivet kuus. Sellist olukorda pole Eestis taksoturul kunagi olnud - rekordiliselt kõrge ja garanteeritud sissetulek,» ütles Postimehele ettevõtte tegevjuht Martin Villig.
Ta märkis, et kui võtta maha auto kulud ja maksud, siis on võimalik teenida vähemalt Eesti keskmine palk.
«Taxify ootaks koheselt platformiga liituma vähemalt 250 uut juhti nii Tallinnas kui Tartus, sest klientide nõudlus on soodsate sõiduhindade tõttu väga suur,» lisas ta.
/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)