Fotod: kümme tehnikaimet Kultuurikatlas, mida Eesti Euroopa riigipeadele esitleb

Isejuhtiv Audi

FOTO: Sander Ilvest

Eesti esitles täna Kultuurikatlas Euroopa riigijuhtide digitippkohtumisele saabujatele ja laupäeval alates kell 11 ka linnarahvale meie mandri hetke kuumimaid tehnoloogiaimesid, millest mõni on paraku vaid pilguheit tulevikku – anname mõnest neist lühiülevaate.

Telia 5G

5G ekskavaator

FOTO: Sander Ilvest

Telia, Intel ja Ericsson panid Kultuurikatla näituse alal püsti ka maailmas harukordse 5G võrgu ja näitavad rahvale, kuidas selle abil ekskavaatorit kaugjuhtida.

Kõik, kes laupäeval vahemikus kell 11-17 Kultuurikatlasse lähevad, saavad ekskavaatorisse sisse hüpata ning kogeda, mis tunne on kasutada 5G tehnoloogiat. Tegemist on uue põlvkonna sidelahendusega, mille standardis maailmas alles kokku lepitakse.

Samuti on külastajatel võimalik panna ette virtuaalreaalsuse prillid ning astuda segareaalsuse kaevandusmaailma.

«Tegu on olulise verstapostiga 5G tehnoloogia arendamisel, kuna teeme sellega suure sammu uute teenuste kasutuselevõtu suunas. Oleme lubanud tuua esimesed 5G teenused kasutusse Tallinnas ja Stockholmis aastal 2018 ning täna võime kinnitada, et liigume kindlalt selle eesmärgi poole,» sõnas Telia Eesti juhatuse esimees Dan Strömberg.

Audi ja BMW

Audi

FOTO: Sander Ilvest

Alles kahe nädala eest Frankfurdi autonäitusel esmaesitletud Audi Aicon on täielikult elektriline iseseisva juhtimistehnoloogiaga auto pikamaa luksustranspordiks. Selgelt tulevikust on pärit ka selle sihvakas ja julge disain. Auto sisemusest leiab ruumi, luksuse ja digitaalse meelelahutuse uue mõõtme, puudu on sealt muidugi rool ja pedaalid. Juhib seda autot Audi personaalne arukas abiline PIA - tänu tehisintellektile õpib PIA vähendama ka juhi stressi. Täiesti uus on ka myAudi äpp - oma Audiga läbi telefoni suhtlemine on lihtsam kui kunagi varem.

BMW

FOTO: Sander Ilvest

BMW esiteb näitusel aga uut pardakompuutri süsteemi CarData, mis kasutab telemaatika andmeid, et juhtidel oleks kontroll valikuliste teenuste üle, seda alates maksa-kui-sõidad kindlustusmääradest kuni parandus- ja hooldustöödeni.

Nokia

FOTO: Sander Ilvest

Nokia katsetab ühisuuringute raames koos Boschiga tööstuslikku juhtmevaba platvormi. Esimesena keskendutakse tehasepõranda ohutuse mehhanismidele, mille toimimises ei tohi olla viitaega. Kuna 5G ribalaius on väga suur, võib peagi oodata muid põnevaid rakendusi.

Täpsemalt on kohal Nokia juhtmevaba kaasaskantav virtuaalreaalsus-kaamera OZO, mis suudab spordimängu ajal haarata tuhandeid fänne. OZO sobib väga hästi kraanadele ja droonidele, mistõttu saab seda kasutada avaliku korra tagamisel, kuna pakub nii tuletõrjujatele kui ka teistele päästjatele 360-kraadist videopilti.

Starship Technologies

Starshipi robotid

FOTO: Sander Ilvest

Pole eestlast, kes ei teaks, et Starship Technologies ehitab pakiveoroboteid, mis on mõeldud kaupade kohalikuks transportimiseks 15-45 minuti kaugusele. Nüüdseks on neid on katsetatud enam kui 80 linnas üle maailma.

Heitevabad pakirobotid suudavad liikuda kõnniteedel 3 km raadiuses. Pakirobotid vähendavad linnades ja ümbruskondades ummikuid ja saastet, kahandades autode ja pakiveosõidukite arvu.

Tänu arukale takistuste tuvastamise süsteemile liiguvad robotid ohutul ja madalal kiirusel. Robotid sõidavad iseseisvalt, kuid neid jälgivad distantsilt inimesed, kellel on võimalik neid igal hetkel juhtida.

ETH Zürichi 3D-prinditud süda

FOTO: Sander Ilvest

Südamepuudulikkus mõjutab miljonit inimest üle maailma. Praegused ravivõimalused ja südamedoonorite hulk on aga piiratud. 3D-printimine võimaldab meil luua konkreetsele inimesele mõeldud kunstlikke südameid, s.o pehmeid seadmeid, mis pumpavad verd just nagu päris süda.

Kaasaegne meditsiiniline pilditehnika võimaldab luua kunstlikke südameid, mis sarnanevad patsientide endi omadega. Esitetavas suruõhu abil töötavas prototüübis on kasutatud silikoonpumpasid, mis sarnanevad inimsüdamele, ning see võib aidata vähendada kahjulike olukordade esinemist. Tegemist on esimese sammuga patsiendispetsiifilise implantaadidisaini ja -tootmise suunas.

CYBERLEGs ja elektroonilised proteesid

FOTO: Sander Ilvest

CYBERLEGs Plus Plus projekt katsetab elektroonilisi robootilisi ortoproteese ülaltpoolt põlve amputeeritutel.

Soovitakse aidata neil inimestel seista, istuda, pöörata, kõndida ning treppidest üles ja alla minna. Liikuvuse taastamine võimaldab amputeeritutel tegeleda füüsilise tegevusega, mis ennetab kehalist passiivsust, parandades nende üldist tervislikku seisundit ja elukvaliteeti.

Inimaju projekt

FOTO: Sander Ilvest

Inimaju projekt (Human Brain Project, HBP) esitleb oma töö kolme olulist valdkonda. Muu hulgas uuritakse seda, kuidas virtuaalsed ajud töötavad päris ja simuleeritud keskkonnas. See võimaldab neuroteadusel ja robootikal sujuvalt teadmisi vahetada. 3D-polarisatsioonimikroskoopia abil saab heita pilgu aju närvistruktuurile. Vahendi töötas välja meie neuroinformaatika rühm ning selle abil on võimalik vaadelda närvikiude neid värvimata. Samuti kasutatakse seda ajust üksikasjaliku 3D-kaardi loomiseks.

Graphene Flagship

Tartus valmistatud tehisnina

FOTO: Sander Ilvest

Graphene Flagshipi eesmärk on tuua kõige õhem ja tugevam teadusele tuntud materjal laboratooriumist välja Euroopa ühiskonda. Seda kõigest kümne aastaga. Teaduslik-tööstusliku konsortsiumiga, kus on üle 100 partneri enam kui 20 riigist, soovime rakendada grafeeni innovatsiooni ja majanduskasvu teenistusse.

Vaid ühe aatomi paksune grafeen on miljon korda õhem kui juuksekarv ja enam kui 200 korda tugevam kui teras. See on paindlik ja läbipaistev ning parem elektrijuht kui vask, samuti juhib see paremini soojust kui kõik teised tuntud materjalid.

Grafeen jõuab peaaegu kõikjal uutesse tehnoloogiatesse, alates energeetikast ja komposiitmaterjalidest ja lõpetades elektroonika ja biomeditsiiniga.

Tilde

ELi nõukogu eesistumise tõlkeprogramm (The EU Council Presidency Translator) tõlgib hetkega tekste, dokumente ja veebilehti eesti keelest inglise keelde ja vastupidi.

Tegemist on maailma esimese neuro-masintõlke süsteemiga inglise-eesti-inglise suunal ning see on loodud täiendama Eesti e-valitsuse platvormi Eesti ELi nõukogu eesistumise ajal 2017. aastal.

Tehisintellekti abil töötav neuro-masintõlge vaatleb lause täiskonteksti, pakkudes sujuvamaid ja loetavamaid tõlkeid, mis sarnanevad inimtõlkele.

Translator on osa Euroopa Komisjoni CEF eTranslation taristust, mis võimaldab avalikel asutustel vahetada teavet keeletõketeta ning annab võimaluse muuta digiteenused täielikult mitmekeelseks.

Proovida saab Translatorit aadressil translate2017.eu

Robotid

FOTO: Sander Ilvest

Sphero Edu SPRK+ toetab uudishimu, loomingulisust ja loovust mängu ja kodeerimise ühendamise abil.

Strawbees Quirkbot toob mängu ja uudishimu klassiruumidesse ning innustab tegemise kaudu õppimist.

mBot pakub praktilist kogemust graafilise programmeerimise, elektroonika ja robootika valdkonnas.

Ozobot on taskusse mahtuv robot, mis toetab akadeemilist arengut ja loomingulisust.

Tagasi üles