Eesti ekspert kulisside taga: millest tippkohtumisel tegelikult räägiti

Tippkohtumise lõpuhetked: Juncker embab Tuski Foto: Eero Vabamägi / Postimees

• Eesti pakutud maksulahendus võib pääseda võidule kogu maailmas
• Võõrriikides käivet tegevad digiettevõtted pääsed praegu kasumi maksustamisest
• Eesti ei eelista Euroopa suurriikide pakutud lahendust, ajame oma rida

Eesti korraldatud Euroopa riigijuhtide digitippkohtumine on läbi saanud ja Tallinna lennujaam saab enne järjekordset eesistumise sündmust nautida tavapärast nukravõitu tühjust. Eesti võis neist päevadest võita aga palju enam, kui me praegu seda veel aimatagi oskame – pole sugugi välistatud, et meie ekspertide väljapakutud maksukogumise lahendus pääseb just tänu neile päevadele võidule kogu maailmas.

Mitmelgi siia tulnul oli ilmselgelt kaasas oma peamõte, millega lootis nii neljapäevasel mitmetunnisel õhtusöögil Kunstimuuseumis kui reedestel aruteludel Kultuurikatlas kolleegide meeli vallata ja nende mõjule pääsemiseks teed rajada. Olude sunnil läks just enne seda tippkohtumist Euroopa Liidu reformimise ideede võistluseks ning väiksemate teemadega keegi ka vähemalt hiljem avalikkuse ette ei tulnudki.

Reformide vajaduses ei kahtle keegi – meil on Brexit, migrandid, terrorirünnakud, Kataloonia ning mis peamine – 28 on ilmselgelt liiga suur number, kui see kirjeldab ühe ühenduse erinevate eelarvete, turgude ja kõikvõimalike regulatsioonide arvu.

Prantsusmaa president oli äsja välja käinud oma viis mõtet, mida Euroopaga peale hakata. Oma nägemuse oli aastakõnes värskelt välja käinud Euroopa Komisjoni hallivõitu president. Kohal oli kodumaal võimukindlusele vaid mõne päeva eest valimistel värskendust saanud Saksamaa ja paljude hinnangul ka kogu Euroopa kantsler, kes seda nüüd kolleegidele jagama tuli. Lõpuks ei jäänud isegi ülemkogu presidendil Donald Tuskil muud üle, kui kohtumise lõppedes lubada, et tuleb kahe nädala pärast välja oma «selgete plaanidega» Euroopa tulevikust.

Suur probleem ja väike Eesti

Kuid on veel üks teema, üks miljardeid eurosid puudutav probleem, mille mõõtmed ulatuvalt kaugelt üle Euroopa piiride ja kus just Eesti aastatepikkune töö on hakanud lõpuks vilja kandma ning pole sugugi välistatud, et meil on pakkuda töötav uuendus kogu maailmale. Küsimus on vaid selles, kas võidab pikaajaline tervest mõistusest lähtuv lahendus või mõne suurriigi kiire haak, mis võib viia vägagi kummaliste tagajärgedeni.

Nimelt on suutnud Eesti oma ilmselgelt digisuunalise eestistumisega viia mõtted Euroopa sinnamaani, et vähemalt ükski Tallinna tippkohtumise käigus toimunud pressikonverentsidest ei pääsenud üle ega ümber sellest, kuidas maksustada ettevõtteid riikides, kus nad ise füüsiliselt kohal pole.

Just eestlaste pakutud teemast sai tippkohtumise tegelik hitt, mille käsitlemisest ei pääsenud mööda ükski meedia ette ilmunud riigipea.

Selgub, et selle nüüdseks kõigi Euroopa riigijuhtude ja maksuametnike teadvusesse jõudnud idee taga on väike Eesti – just meie pakume kogu maailmale lahendust, kuidas üleilmsed digigigandid maa peale tagasi tuua ja maksuõigus jalule seada. Aga enne, kui asume seda teemat lahkama idee ühe autoriga  – Eesti maksunõunikuga Brüsselis Marko Taluriga – teeme lühikokkuvõtte sellest, mida riigipead sel teemal Tallinnas avalikult rääkisid.

Esiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron – tema Kultuurikatlas peetud järelbriifingul pool tundi ainult sellest kõneleski. «Digitaalne areng on asunud muutma meie majandust ja kui tahame digilahingus edukad olla, peame kapitaalselt muutuma ja sellesse valdkonda investeerima,» ütles president.

Emmanuel Macron / Foto: Foto: Aivar Pau

Aga mille arvelt investeerida ja kas turul on kõigile olukord võrdne? Lisaks ühtse digituru loomisele ja 28 riigi eri regulatsioonide lõpetamisele ei saa Macroni sõnul kuidagi mööda vaadata sellest, et digimaailma üleilmsed liidrid nagu Google toimetavad Euroopas väljaspool reegleid.

«Vajame globaalsel tasandil õiglust. Maksustamise seisukohalt ei tohi olla oluline, kus asuvad ettevõtted, on oluline, kus väärtust luuakse,» ütles Macron ja oli veendunud, et kui Euroopa peaks ka tehnogigantide äri siinsetes riikides maksustama asuma, ei jookse nad siit minema.

Meid õõnestatakse

Täpselt sama juttu rääkis Kultuurikatlas Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani, kes oli oma väljaütlemistes vaata et emotsionaalsemgi. «Me ei saa aktsepteerida, et internetiplatvormidele ei kehti reeglid. Platvormid, mis hoiduvad maksude maksmisest ja ei loo töökohti, kelle maksud lähevad Euroopa Liidust välja – nad õõnestavad meie majanduskasvu, nad õõnestavad meie turismisektorit,» ütles Antonio Tajani Euroopa digiteemalise tippkohtumise vaheajal ajakirjanikele.

Antonio Tajani / Foto: Foto: Aivar Pau

Seega tõi Itaalia päritolu Tajani eriliselt välja just mõju turismisektorile – selge viide Airbnb tegevusele Euroopas. «Ilmselgelt me vajame reegleid,» kõlas parlamendi juhi seisukoht. «Euroopas teenitud kasum peab olema ka maksustatud Euroopas. Õiglane konkurents tuleb jalule seada,» lisas ta.

Iirimaa tõmbab pidurit

Tajanile otse vastupidisel seisukohal oli täna Iirimaa peaminister,

Leo Varadkar /  Foto: Foto: Aivar Pau

kes märkis tippkohtumise eel, et kui Euroopa tahab kiiremat innovatsiooni ja olla maailma digiliider, siis pole rohkem makse ja regulatsioone õige lahendus – pigem vastupidi.

«Meil pole Euroopa Google’it, meil ei ole Euroopa Facebooki – kui me neid ja nende tekkimist endale tahame, siis suured maksud ja regulatsioon pole lahendus selle saavutamiseks,» ütles peaminister.

Kuid Iirimaa on hiljaks jäänud, teema on jõudnud juba sinnamaani, et ametlikud ettepanekud on liikmesriikidele nii Eestilt, Euroopa Komisjonilt kui neljalt suurriigilt valmis kirjutatud ja laiali saadetud – küsimus ei ole enam selles, kas midagi muuta, vaid kuidas muuta. Sama märkisid kokkuvõtval pressikonverentsil ka Jüri Ratas ja Donald Tusk.

Niisiis on Euroopa Liit alustanud protsessi leidmaks kõike liikmesriike hõivav kompromiss digitaalmajanduse maksustamiseks. Lühidalt kokkuvõttes on probleem selles, et praegu näevad rahvusvahelised maksueeskirjad ette seda, et maksustada saab vaid ettevõtete kasumeid seal, kus neil on püsiv füüsiline tegevuskoht.

Näiteks digitaalmajanduse ettevõtted nagu Google ja Facebook tegutsevad kõikjal maailmas, aga kontoreid pole neil kaugeltki igal pool. Seega ei maksa nad ka oma kasumilt makse igal pool, kus tegutsevad. Euroopas on nende kontorid näiteks Iirimaal ja Luksemburgis, kes on ka karmimate reeglite kehtestamise vastu. Seega on olemas probleem ja välja pakutud lahendused, meile need kõik paraku ei meeldi.

INTERVJUU: Eestil on lahendus ja me ei taha kellelegi teha liiga

Aga see kõik on vaid taust ja loosungid. Arutlesime neil teemadel vaid mõni minut pärast tippkohtumise lõppu Marko Taluriga, Eesti maksunõunikuga Brüsselis, kes ei tee saladust, et tema jaoks on eesistumine olnud pingeline aeg – tohutu taustatöö, konsultatsioonid, juhtide kurssiviimine.

Marko Talur / Foto: Foto: Aivar Pau

Lõunasöögiks sai ta mahti intervjuud anda ja kell oli siis juba seitse läbi ning päike loojumas. Tahan selle käigus aru saada, mida Eesti maailmale tegelikult välja pakub.

Aivar Pau: kuidas jõujooned Euroopas praegu jagunenud on? Ilmselgelt on neid, kes digigigantide maksustamisest väga huvitatud ei ole?

Marko Talur: On riigid, kes soovivad väga kiiresti edasi minna. On riigid, kes on umbusklikud. Ja on väga palju riike, kelle jaoks teematõstatus praegu on mõnes mõttes ootamatu ja kes pole seetõttu teemat enda jaoks läbi mõelnud.

Kuhu Eesti kuulub?

Meie algatasime selle! (Naerab) Ja prantslased tulid meiega kaasa.

Milline Eesti plaan on?

Meie eesmärk on pikaajaline lahendus, mis pole suunatud ühegi konkreetse ettevõtte või riigi vastu. Räägime eesistumise algusest saadik, et rahvusvahelises maksupoliitikas on lihtsalt mahajäämus ja see puudutab kõiki võrdselt.

Me soovitame kogu maailmal jääda praeguste maksureeglite piiresse, neid täiendada, mitte luua uusi makse.

Ettevõtted maksavad reeglina makse seal, kus nad füüsiliselt kohal on. Millega me rahvusvahelisi maksureegleid ikkagi täiendada soovime?

Selle asja nimi on virtuaalne püsiv tegevuskoht. Meie arvates parim lahendus, kuna kehtib võrdselt kõigile – nii suurtele kui väikestele ja sõltumata sellest, mis riigist nad on pärit. Ja mis väga oluline – sõltumata ka majandusharust ning tegevusalast.

Meie eesmärk on muuta kontseptsiooni selliselt, et püsiv tegevuskoht tekiks ka siis, kui ettevõte ei ole füüsiliselt kohal, aga on digitaalselt kohal…

Oot-oot, kõik on kena, aga kuidas tuvastada kellegi digitaalne kohalolu?

Räägime kliendibaasist – näiteks klientide arv mingis riigis. Räägitakse käibenumbrist. Üks asi, mida võiks arvesse võtta, on see, kas teenus on lokaliseeritud.

Peate silmas, seda, et kui Postimees ostab endale Facebookis tellimisreklaami ja see reklaam on sihitud Eesti elanikele, siis ongi Facebook digitaalselt Eestis kohal ja peaks hakkama siin saadud tulult maksu maksma?

See näide võiks olla ümber keeratud, määrav on, et Facebook leiab kliendi, mitte Postimees Facebooki. Facebook peaks tegema midagi spetsiaalselt selleks, et Eestis kohal olla. Ta on tekitanud siin piisava kliendibaasi, pakkunud välja siseriiklikud pangaülekanded kui maksevahendi, on loonud eestikeelse klienditoe. Kokkuvõttes peab ta tegema midagi sellist, mis oleks võrdsustatav sellega, nagu oleks ta füüsiliselt Eestis kohapeal.

Mis saab siis, kui maksmine oleks vaid Paypali kaudu ja Facebook oleks saadaval vaid inglise keeles, kuid meie ikkagi tarbiksime selle teenuseid massiliselt – siis ta ei ole siin kohal?

Tõsi, joone tõmbamine on kohutavalt keeruline. Reaalses elus jääb ühest kriteeriumist otsuse langetamisel kindlasti väheks. Ka tänasel päeval ei hakata kedagi kohe maksustama vaid seetõttu, et ta kuskil kontori avab. Ma rõhutan: Eesti ei räägi pikas perspektiivis mitte mõne üksiku ettevõtte nagu Facebook või Google maksustamisest, vaid maksureeglite globaalsest võrdsustamisest.

Miks nimetatakse Eesti pakkumist pikaajaliseks lahenduseks ja kui pikk on pikaajaline?

Pikaajaline on see kehtestamise aja mõttes. Riigid on maksumuudatuste suhtes hästi konservatiivsed, kuna see mõjutab otseselt nende maksutulu. Homme kokkuleppele jõuda pole lootustki, kuna kõikide maksumuudatuste puhul on võitjad ja kaotajad. Kardetakse seda, et uus kontseptsioon võib muuta tulude jaotumist teistes valdkondades.

Oma ideega digimajanduse maksustamiseks on välja tulnud Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja Hispaania?

Nende eesmärk on kätte saada mingi osa maksutulust, mis nad arvad, et võiks neile kuuluda, aga mille globaalne kokkuleppimine Eesti pakutud virtuaalse püsiva asukoha osas võtaks liiga palju aega. Nemad tahavad lihtsalt uue maksu kehtestada. Nimeks oleks sellele tasanduslõiv, millega maksustataks sihtriigis tekitatud käivet.

Reaalselt on sellel aga väga palju küsitavusi, sest pole selge, kuidas seda koguma hakatakse. Ärimudelid on ju totaalselt erinevad – võtame või tarbijate rahadest elava Netflixi või ettevõtete reklaamist toituva Facebooki. Selge ju pole neil näidetel ka see, kes seda tasanduslõivu hakkaks maksma.

Pole välistatud, et lõivu peab hakkama maksma hoopis digiteenuste lõpptarbija ise?

Jah, aga see ei oleks siis enam Facebooki maksustamine. Jõuamegi küsimiseni, et mida me tahame: saada tulu või lõpetada olukord, kus ühel sektoril on konkurentsieelis väiksemate maksude näol.

Mis nüüd edasi saab – Eesti pakutud lahendus saabki kogu maailma omaks?

Tööd tuleb nüüd jätkata Brüsselis Eesti juhitavates töögruppides. Tahame kõik laual olevad ettepanekud ära sisustada ja jõuda selleni, et kõik 28 riiki saaksid ühte moodi valikutest aru. Detsembris tahame jõuda ühe ja selge kogu Euroopa lahenduse eelistuseni ning kui me näitame OECD-le piisavalt ühtset ja tugevat seisukohta, siis lootus on, et kaasa tuleb kogu maailm.

Nii palju oleme me juba saavutanud, et Euroopa riikide juhid pole andnud siin ühtegi pressikonverentsi, kus see teema pole läbi käinud.

Me oleme väga tänulikud selle tähelepanu eest. Me loodame, et tänu sellele on mitmed liikmesriigid tulnud meiega kaasa ja tulevad veel. Aga me jääme enesele kindlaks, et probleem ei ole üksikutes ettevõtetes ja meie meetmeid ei tohi olla üksikute ettevõtete vastu eesmärgiga neilt lihtsalt rohkem raha saada. See oleks väga ebaõiglane.

Me ei räägi vaid reklaamiärist, Eesti pakub lahendust struktuursele probleemile: kuidas maksustada ettevõtted, millel on võõrriigis käive, kliendid ja lokaliseeritud, kuid kes pole seal füüsiliselt kohal.