Maailmal on mure: muld kaob käest. Eesti proovib aidata

Wadi Rumi kõrbemaastik Foto: Erki Loigom

• Euroopas hävineb iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda

Maailm seisab järjest selgemalt silmitsi eksistentsiaalse probleemiga: meile igapäevast leiba andev,  kolmandikule maailma elusorganismidele elukohaks olev ning kliimat reguleeriv muld kaob üüratu kiirusega.

Ainuüksi Euroopas hävineb iga päev kolm ruutkilomeetrit mulda. Eesti on otsustanud aga eesistumise ajal korraldada juba sel neljapäeval muldade jätkusuutlikule kasutamisele tähelepanu juhtimiseks kõrgetasemelise konverentsi.

Rääkisime selle eel mulla olukorrast põgusalt Maaeluministeeriumi asekantsleri Marko Gorbaniga.

Aivar Pau: Kui suur probleem mullaga õigupoolest on ja kuidas see nüüd teemaks on tõusnud?

Marko Gorban Foto: Erakogu

Marko Gorban: Muldade olukord on pikemaajalisem teema ja me räägime sellega seoses peamiselt kahest suuremast probleemide ringist.

Ühelt poolt räägime maa kahjustumisest, näiteks mulla erosioonist. Teiselt poolt maa hõivamisest – põllumajandusmaa kasutamisest muul otstarbel ja linnastumisest.

Erosiooni omakorda soodustavad maa ebasobivad mullaharimise viisid, mis konkreetsele mullale või piirkonnale ei sobi. Näiteks haritakse maid liiga intensiivselt, karjatatakse loomi liiga suure koormusega.

Kuidas Eesti selles valguses silma paistab, näiteks Euroopa kontekstis? Oleme me head mulla peremehed?

Erosiooni tõttu kaotatakse Euroopas keskmiselt aastas mulda 2,46 tonni hektari kohta. Eestis on see näitaja alla 0,5 tonni hektari kohta.

Kui laiemalt vaadata, siis maailmas hävib praegu erosiooni tõttu 25-40 miljardit tonni mulda aastas. Kui see trend jätkub ja erosiooni pidurdamiseks midagi ette ei võeta, siis hinnatakse, et 2050. aastaks 1,5 miljardit ruutkilomeetrit põllumaad võib kasutusest välja minna.

Mida selle kõige takistamiseks üldse annaks ära teha? Eestigi korraldab lähipäevil seoses eesistumisega mullateemalise konverentsi.

Vaja on kompleksset lähenemist. Vaja on kindlasti head mulda puudutavat andmestikku, selle põhjal saab hakata teadlikkust kasvatama ja disainima vajalikku poliitikat. Hetkel Euroopa Liidu tasandil ühtne mullapoliitika puudub.

Mulla ja selle eri aspektidega tegeletakse nii keskkonna-, kui põllumajanduspoliitikas.

Konverentsile tulevad Euroopa Komisjoni esindajad, teadlased, põllumajandustootjate esindajad, konverentsi tulemusel võetakse vastu järeldused, mis esitatakse Euroopa põllumajandusministritele lähikuudel arutamiseks.

TAUST

Linnastumise ja teedeehituse tõttu on Euroopas ligi 200 000 km2 suuruse maa-ala ehk Suurbritannia ulatuses mulda kaotanud jäädavalt oma funktsiooni. Metsade raiest ja maapinna seisundi halvenemisest tulenev ülemaailmne  majanduskahju on hinnanguliselt 1,5–3,4 triljon eurot aastas. See võrdub 3,4–7,5 protsendiga maailma SKTst.

Suurem osa maailma mullavarudest on rahuldavas, halvas või väga halvas seisundis ja enamikul juhtudel muutub olukord üha halvemaks. Seda tõdeti ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni esimeses terviklikus maailma muldade kohta tehtud raportis kaks aastat tagasi, kui tähistati rahvusvahelist mulla aastat (International Year of Soils).

Peale ookeanide on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil: 75 protsenti maismaa süsinikust paikneb mullas. Muld reguleerib ja salvestab süsinikku orgaanilise aine kujul, seega mõjutab iga maakasutuse muutus ka üldist kasvuhoonegaaside tasakaalu.

Allikas: Maablogi, Madli Karjatse