/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/10/05/7174409t1hea03.png)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tellib minimaalselt veerand miljoni euro eest Eesti kohta kümme 360-kraadist videot, mida saavad kõik vaadata nii veebilehitseja, mobiili kui VR-prillidega.
Loodetavasti mitte taas rahnud: EAS tellis Eesti kohta veerand miljoni eest 360-kraadiseid videoid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Videote ja kolme ekspositsiooni loomise maksumus on ligi 240 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Videod toodavad EASile videotootja Babahh Media ja reklaamiagentuur Idea AD.
Lahendus ehitatakse Telia CDN (Content Delivery Network) majutusele, mis võimaldab vaadata sisu ilma, et peaks midagi lisaks oma seadmesse paigaldama.
«10 videot hakkavad tutvustama Eestit, meie digiühiskonda ning erinevaid e-lahendusi interaktiivsete videote kaudu,» ütles Postimehele EASi pressiesindaja Mariann Sudakov.
EASi e-Eesti esitluskeskuse juhi Anna Piperal loodab, et videod annavad kõigile soovijatele lisavõimaluse jõuda Eesti turundamisega rohkemate inimesteni. EAS loodab, et esimesel aastal vaatab neid videoid 100 000 inimest.
Seni maailmale näidatud virtuaalreaalsuse lahendused võimaldavad kasutajatel pead pöörates, pilgu abil juhtides või erilise puldi abil viibida kunstlikult loodud keskkonnas ja seal toimuvat kas jälgida või selles üht-teist ka ise tehes.
EAS kuulutas 2016. aasta augustis välja rahvusvahelise riigihanke Eestit ja e-riiki tutvustava VR lahenduse loomiseks. Hankes osalemiseks esitasid taotluse kaksteist ettevõtet, neist kümme vastas esitatud kvalifitseerimistingimustele. Üle poole neist olid Eesti ettevõtted. Äripäeva andmeil võib sõlmitud raamlepingu maht küündida ka kuni miljoni euroni.
Aasta alguses tootis EAS samuti umbes veerand miljoni Eesti uueks brändiks nimetatava fontide, kujundite ja fotode komplekti, mis pälvis ühiskonnas suure kriitika – üldsus ei võtnud omaks näiteks väljapakutud rahnude kujundeid ja seljaga pildistaja poole kujutatud inimesi. Seda pole lisaks sihtrühmaks olnud ettevõtjatele võtnud kasutusele ka Eesti riik ise – näiteks Euroopa Nõukogu eesistumise või sajanda juubeli tähistamise sümboolikas.