![Wifi.](http://f12.pmo.ee/FOp1-HwpShFeR84B0m1Qj10ueCI=/1442x0/filters:focal(0x420:2735x2139):format(webp)/nginx/o/2011/07/27/686170t1hdabe.jpg)
Esmaspäeval avalikuks tulnud Wi-Fi WPA-krüpteeringu turvarisk on pannud teenusepakkujad kiiresti parandusi looma, kuid traadita internetti kasutavaid seadmeid on niivõrd palju, et suur osa neist ei pruugi mitte kunagi turvauuendusi näha.
Esmaspäeval avalikuks tulnud Wi-Fi WPA-krüpteeringu turvarisk on pannud teenusepakkujad kiiresti parandusi looma, kuid traadita internetti kasutavaid seadmeid on niivõrd palju, et suur osa neist ei pruugi mitte kunagi turvauuendusi näha.
Kõik suuremad operatsioonisüsteemid saavad tõenäoliselt lähinädalate ja/või kuude jooksul omale turvauuendused, mis WPA-krüpteerimise algoritmi turvaaugu ära parandavad. Microsoft parandas Windowsi turvaaugu juba enne probleemi avalikuks tulemist ning sellised ettevõtted nagu Apple ja Google hakkavad ükshaaval oma erinevaid tooteid paikama.
Sellegi poolest võivad miljonid üle kogu maailma internetti ühendatud ruuterid ja värkvõrgu vidinad jääda aastateks ilma parandusteta või veel hullem - mitte üldse neid kunagi näha. Igasugused turvakaamerad, internetiga ühendatud väravad ja garaažiuksed jms ei saa sisuliselt mitte kunagi tarkvarauuendusi. Tõenäoliselt võib isegi 20 aasta pärast leida veel seadmeid, millel vajalikku turvauuendust ei ole.
Turvauuenduste läbiviimise muudab väga keeruliseks ka tõsiasi, et igale seadmele tuleb teha eraldi parandus. Kui ettevõtte toodab näiteks üle tuhande värkvõrgu seadme (näiteks Netgearil on üle 1200 toote), siis tuleb igaüks neist eraldi üksipulgi ette võtta, katsetada jne.
Eksperdid on väitnud, et WPA turvarisk tavakasutajat tegelikult kuigi palju ei ohusta. Need, kes soovivad aga mõned seadmed turvalisemaks muuta (kasvõi targad uksed, kaamerad, telekad, külmkapid jne), peaks ilmselt mingil hetkel hoopis uue seadme soetama, mitte jääma ootama võib-olla mitte kunagi saabuvad turvauuendust.
Kokkuvõttes näitab kogu intsident seda, et meid üha enam ümbritsevad värkvõrgu seadmed, mille internetiühendusest pole me sageli isegi teadlikud, on väga haavatavad igasugustele küberohtudele ja pole suutnud (veel) minna kaasa muutuva küberjulgeoleku maailmaga.
Allikas: Wired