Kaur Kenderi juhtum viitab vajadusele pöörata kogu maailma kriminaalõigust

  • Internetikuritegusid ei saa hinnata nende füüsilise toimepanemise koha järgi
  • Praegused seadused on kirja pandud digieelsel ajastul
  • Õigusteadlased on alustanud teema analüüsimisega
  • Erakordne juhtum: Eesti kohus hindas Kenderi tegusid USA seaduste alusel

Kaur Kender tuli kohtusaali kohale.

FOTO: Eero Vabamägi

Kaur Kenderi õigeksmõistmine tuginedes tema vastuolulise teose loomise asukohale välismaal näitab ilmekalt, et seadused tuleb kiiremas korras digiajastule vastavaks muuta, leidis Eesti üks tunnustatumaid kriminaalmenetluse eksperte, Tartu Ülikooli kriminoloogia  professor Jaan Ginter intervjuus Postimehele.

Põhjuse sellisele arvamusele annab asjaolu, et Kenderi juhtumit puudutavad seadused lähtuvad siiani iganenud arusaamast, mille kohaselt tuleb ka internetis avaldatu hindamisel lähtuda eelkõige selle toimepanemise ja ka materjalide avaldamise kohaks olevate serverite asukohast.

Tallinna Ringkonnakohus asus  nimelt nädal tagasi seisukohale, et Kender tuleb õigeks mõista, kuna ta viibis lasteporno süüdistusega kirjutise UNTITLED 12 avaldamise hetkel USAs Michigani osariigis, veebilehe nihilist.fm server aga asub Suurbritannias. Seega ei kehtinud talle justkui Eesti seadused ning Eesti kohus hindas Eesti kirjaniku loodud ja Eesti lugejatele mõeldud materjali kaugete USA ja Suurbritannia seaduste järgi.

Professor Jaan Ginter leiab, et kohus oligi sunnitud lähtuma iganenud seadustest ja juhtum näitab ilmselget vajadust uuenduste järele.

Jaan Ginter / KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

FOTO: Kristjan Teedema

Aivar Pau: Kõik, kes me loome midagi, liigume tänapäeval ringi. Ma võin kirjutada Postimehes avaldamiseks kellegi õigusi rikkuva artikli, viibides ise Austrias. Postimehe serverid võivad aga asuda hoopis Iirimaal. Kas digiajastul on tõesti veel tähtis, kus ma teose loomise hetkel füüsiliselt asun?

Jaan Ginter: Kui õigusteadmisteta digiajastu inimene seda kohtuotsust loeb, siis talle tundub kindlasti ääretult ootamatu, et kogu Kaur Kenderi juhtum Eesti kohtutele üldse ei allu. Kogu tekst oli ju suunatud Eesti turule.

Siia kõrvale tuleb panna ka ettevõtete rahvusvahelise maksustamise teema, mille kohaselt võiks suund olla see, et makse tuleks ettevõttelt võtta seal, kuhu tema teenus on suunatud. Ei peaks enam oluline olema digiteenuseid pakkuva ettevõtte faktiline tegevuskoht – see, kust arvutiga üht või teist teenust pakutakse.

Ma kipun arvama, et suund kindlasti selle poole on, et tulevikus me ühel või teisel moel nii maksustamise kui kriminaalasjade jurisdiktsiooni puhul peame arvestama hakkama, millisele tarbijaskonnale üks või teine digiteenus suunatud on.

Maksustamise puhul on Eesti ise Euroopa eesistujana välja pakkunud, et oluline ei ole enam ettevõtte füüsiline, vaid virtuaalne püsiv tegevuskoht – seal, kus on sinu kliendid ja lood väärtust, seal maksad ka makse. Kuidas seda aga kriminaalõigusesse üle kanda?

Eesti puhul oleks päris lihtne ütelda, et saame lähtuda keelest: kui teos on eesti keeles või kogu suhtlus selle teose ümber käib eesti keeles, siis on see suunatud Eesti turule. Keerukamaks läheb siis, kui tegemist on inglise, saksa, portugali või hispaania keelega – võib olla peaks siis kõigi nende keelteruumide riikidel olema kriminaaljurisdiktsioon vastavas keeles internetis avaldatud tekstide kohta.

Seda pole mina ega nähtavasti keegi veel täpsemalt läbi mõelnud, kuidas internetis avaldatud tekstide suhtes kriminaaljurisdiktsioon kujuneda võiks, kuid selge on see, et seadused liiguvad edasi selles osas, et serveri asukoht ainsana määrav olla ei saa.

Aga teose loomise asukoht?

Teose loomise asukoht, ma arvan, ei ole tänapäeval enam üldse tähtis. Oluline on see, kellele teos suunatud on. Asjaolu, kas koodijupp või teatud hulk tekstimärke on kirja pandud ühes või teises asukohas…, ei ole oluline.

Mis tähtsust on, kas üks inimene kirjutab midagi oma USB-pulga peale kuskil lennukis väljaspool ühegi riigi territooriumit või teeb seda sõidu ajal hotellis või hoopis kodus?! Sellel pole mingit seost sellega, millisel riigil on vajadus sellise tegevuse vastu võidelda.

Seda enam on väga kummaline lugeda ringkonnakohtu otsust, mis tugines kirjaniku füüsilisele asukohale teose avaldamise hetkel ning veelgi enam – portaali serveri asukohale.

No ongi. Aga Tallinna Ringkonnakohtu otsusele midagi ette heita ei saa – õigus praegu selline ongi.  Aga see õigus on välja kujunenud digieelsel ajastul. See reeglistik lihtsalt ei sobi enam meie praegusesse digiajastusse. Aga kohtul ei ole mitte midagi teha – kohus peab õigust kohaldama ning ei saa ise mingisugust jurisdiktsiooni leiutada.

Teie hinnangul vajaks rahvusvaheline kriminaalõigus ülevaatamist?

Jah. Jah. Jah. Digiaspekt tuleb igale poole juurde ning senine õigus ei klapi reaalsusega kokku.

Kas Tartu Ülikoolis on ka selle lahendi valguses mõtteid mõlgutatamas või ettepanekuid tehtamas riigivõimule?

Arutame kindlasti, teema on huvitav.

---------

VÄLJAVÕTE RINGKONNAKOHTU TEADAANDEST

Tallinna Ringkonnakohus asus seisukohale, et Kaur Kender on talle inkrimineeritud teo toime pannud välisriigis, mitte Eestis, kuivõrd K. Kender viibis kirjutise UNTITLED 12 veebilehel nihilist.fm avaldamise hetkel Ameerika Ühendriikide Michigani osariigis, veebilehe nihilist.fm server aga asub Suurbritannias. Kohtu hinnangul ei saa väita, et K. Kender oleks mingigi osa etteheidetavast teost realiseerinud Eesti territoriaalse jurisdiktsiooni piirkonnas. Eesti karistusvõim laieneb välisriigis toimepandud teole üksnes siis, kui tegu on karistatav ka selles välisriigis, kus tegu toime pandi.

---------

LISAKOMMENTAAR

Uurisime sel teemal ka justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Tanel Kalmeti arvamust.

Aivar Pau: Mida räägib rahvusvaheline õigus näitliku olukorra kohta, kus Eesti ajakirjanik on komandeeringus Budapestis ja kirjutab seal artikli, milles toodud väited rikuvad ühe Eestis elava isiku õigusi? Kusjuures artikli lõpuosa kirjutab ta Eesti territooriumil viibides ja artikkel avaldatakse Postimehe veebilehel, mille serverid asuvad nii Eestis kui läbi Microsofti pilveteenuste Iirimaal. Kas kehtivad Ungari, Iirimaa või Eesti seadused?

Tanel Kalmet / foto: Mihkel Maripuu

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Tanel Kalmet: Väga palju oleneb sellest, kuidas tegu kvalifitseerub. Kui Eestis elava isiku õiguste kahjustamine on teo koosseisuline tagajärg, siis piisab, kui see tagajärg saabub Eestis, juba territoriaalse jurisdiktsiooni kohaldamiseks. Kui tegu on nn formaalse kuriteoga ehk karistatav on tegu ise sõltumata tagajärjest (nt laimu puhul), peab tegu territoriaalse jurisdiktsiooni kohaldamiseks olema toime pandud vähemalt osaliselt Eestis (toodud näites artikli lõpuosa).

Kuid võimalused ei ammendu territoriaalse jurisdiktsiooniga. Kui kuritegu on toime pandud Eesti kodaniku vastu ning teo toimepanemise kohas, antud juhul Ungaris (muutes nt näidet nii, et artikkel lõpetataksegi Ungaris) on tegu samuti karistatav, on kohaldatav nn passiivne isikuline jurisdiktsioon. Kui kuritegu on toime pandud Eesti kodaniku poolt ning teo toimepanemise kohas on tegu samuti karistatav, on kohaldatav ka aktiivne isikuline jurisdiktsioon.

See, kas tegu peab olema karistatav ka serveri asukohariigis (antud näites Iirimaal) või koguni ka Microsofti n-ö päritoluriigis (USA-s) ei ole praeguse praktika kohaselt määrav, kuni on võimalik kindlaks teha koht, kus isik tegutses (Ungari ja Eesti või ainult Ungari). Kui seda ei ole võimalik kindlaks teha, võib asi osutuda keerukamaks. Üheks lahenduseks on karistusseadustiku §-s 8 sätestatud universaaljurisdiktsiooni kohaldamine, st teo eest saab karistada sõltumata selle toimepanemise kohast või seal kehtivast õigusest.

Tagasi üles