Iirimaa edukaima iduettevõtja soovitus eestlastele: lahkuge aastaks

Nora Khaldi Foto: Aivar Pau

Edukas teadlane saab tänapäeval olla vaid see, kes on ka ühtlasi maailma näinud ja teab, mis on äri, leiab Iirimaa üks säravamaid ja edukamaid iduettevõtjaid dr Nora Khaldi intervjuus Postimehele.

Kohtun Nora Khaldiga Budapestis, käimas on iga-aastane Euroopa suurim idufirmade konkurss Innoveit, ta on konverentsi peaesineja ja žürii liige.

Khaldi on taustalt matemaatik ja arvutiteadlane, tegutseb peptiidide, geenide ja proteiinide uurimise valdkonnas ning loonud ühtlasi meditsiinitehnoloogiaettevõtte Nuritas, mis on valitud 21 maailma innovatiivseima idufirma sekka. Tahan talt teada, kuidas on võimalik olla samaaegselt nii teadlane kui ärinaine, milline on tema retsept.

Aivar Pau: Eestis näeme, et idufirmade sisuks on reeglina teha lihtsaid äppe, millel puudub tugevam teaduslik taust ja pagas. Kuidas õnnestuks teadus ja äri omavahel kokku viia, kuidas see teil läks?

Nora Khaldi: Teaduse kommertsialiseerimine on olnud väga suur probleem ja parim viis selleks on meie noorte teadlaste õpetamine, kuidas saada iseseisvaks. Paljud noored teadlased töötavad jäägitult oma juhtide näpunäidete järgi ja nende kontrolli all.

Need juhid võivad näiteks olla vanad professorid, kes jagavad igivanu vaateid, kuidas teha ja levitada teadust. Noortele tuleb anda võimalus teha teadust uutmoodi, selle muudatusega tuleb meil olemasolevatesse süsteemidesse sisse murda.

Teiseks tuleb noored teadlased saata reisima, nii palju kui vähegi võimalik. Ärge lihtsalt saatke neid konverentsidele USAsse, saatke neid kasvõi mõneks kuuks tööle maailma eri laboratooriumitesse. Et nad näeksid, kuidas mujal tehakse asju teistmoodi, miks tehakse asju teistmoodi ja kuidas saadud kogemuste põhjal enda süsteeme paremaks muuta.

Lisaks tuleb needsamad teadlased kasvõi  nädalaks-kaheks ärikoolitustele saata. Teha neile selgeks, mida kujutab endast ettevõtjaks olemine, ja et äri tegemine ka ülikooli sees on täiesti OK. Anda neile teada, et kogu maailm ootab nende teadusavastuste praktilisi tulemeid.

Seega kaks märksõna minu poolt: andke noortele teadlastele iseseisvust, saatke nad vahepeal aastaks USAsse ja kindlasti ka ettevõtluskoolitustele.

Seega teie sõnum on, et tänapäeval on hea teadlane see, kes on ühtlasi ka ärimees?

Nädal ettevõtluskoolitust kellestki muidugi hoobilt ärimeest ei tee. Kuid kahtlematult tuleb teadlastele kasuks teadmine, et maailm eksisteerib ka väljaspool laborit ja teadust, et sellega on võimalik luua kontakte ja oma teadmised äriks muuta.

Mina ise sain neilt koolitustelt tunde, et võin oma turvalise teadusmaailma kõrval julgelt astuda ka täiesti teise keskkonda. Esimesed sammud on muidugi rasked.

Kellena te ise ennast täna tunnete: teadlase või ärinaisena?

Ma olen igavesti teadlane. Ja ma ei ole nõus nendega, kes väidavad, et teadlane ei saa samal ajal olla ärimees. Nii teadlaste kui ärimeeste eesmärgiks on piiride avardamine, nende vahendid selleks on lihtsalt erinevad. Teadlane on minu hinnangul juba definitsiooni kohaselt hea äriinimene.

Kas loomuses pole siiski suur erinevus. Teadlased rajavad alates pikkade õpingute algusest ja hea töökoha väljavaatamisega endale turvalist tulevikku, iduettevõtja elu pole aga muud kui üks suur risk?

See kõik võib väliselt nii tunduda, kui seestpoolt vaadates pole teadlaseks olemine kaugeltki turvakodu. Esiteks on teadlased on kõige uudishimulikumad ja riskivamad inimesed üldse. Ainult vähestel neist on uurimistööde leping taskus kogu eluks. Paljudel tuleb grandi saamist igal aastal pikendada.

Tavalise teadlase igapäevaelu on palju ebakindlam, kui see väljastpoolt paistab. Ärimaailma sukeldumine oleks nende jaoks tegelikult vaid väike hüpe, mis pole sugugi vastuolus selle eluga, mida nad seni on teinud.

Mainisite, et teadlased tuleks vähemalt korra saata USAsse. Miks just sinna? Kas investeerimisrahad on juba lootuselt ära liikunud Silicon Valleysse, võibolla ka Singapuri, ning Euroopa väljavaated on järjest kahanemas? Või on meil veel lootust?

Euroopal tuleks muutuda tõesti palju! Me jääme innovatsioonirongist maha, kui me ei muutu kohe praegu. Kõik maailma suurlinnad teevad tõsist tööd ja loovad investeerimist soosivaid ökosüsteeme.

Aga mis Euroopaga valesti on, kas ühise turu puudumine, 28 eri normide paketti?

Tõsine probleem just ongi see, et siin pole ettevõtluse arenguks sobivat keskkonda. Kui su ettevõte on Euroopas, siis karm reaalsus on, et sellele on palju keerulisem saada investeeringuid. Mis veelgi olulisem. Euroopa ettevõtjal on keeruline mõelda suurelt. Näen ka, et ei Euroopa ettevõtjad ega investorid pole piisavalt valmis riskima. Kultuurilised erinevused ja taust pole probleem, kui eesmärgiks on teha ettevõtlust.

Ka minu ettevõtte sihtturg on kogu maailm, kuid ma olen eurooplane ja eelkõige tahan, et minu toodetest oleks kasu siinsetele inimestele. Samas sulgesime äsja rahastamisvooru ja valdav osa investeeringuid ja seega ka nõu ja soove tulid just USAst.

Kui rääkida teie enda ettevõttest, siis kui palju inimesi selles töötab ja mis valdkonna spetsialistid nad on?

Praegu on meil üle 60 inimese, enam kui 40 neist on teadlased, doktorandid, nii meditsiini kui arvutiteadlased ja tehisintelligentsi uurijad.  Ettevõte on tegutsenud üle kolme aasta, peakontor on meil Iirimaal ja kontor USAs.

Mis toodetesse puutub, siis paljudepuhul on kliiniliste testide faas lõppenud, vajalikud litsentsid saadud ja tahame ravimitega turule tulla järgmisel aastal.

Milline on teie lõpusõnum näiteks laboritesse uppunud Eesti teadlastele, kes pole seni tihanud teha äri?

Lahkuge aastaks. Kui üksi ei julge, siis leidke kaaslane. Uurige maailma, leidke mõni labor USAs, katsuge oma ideedega jalg saada mõne startup-inkubaatori ukse vahele. Mida varem te seda teete, seda parem.