Eesti mobiilioperaatorid söövad sõnu: kasumid kasvavad rändlustasude kaole vaatamata

Foto: Marko Saarm / Sakala

Eesti mobiilioperaatorite kolmanda kvartali majandustulemused näitavad, et ähvardused Euroopa rändlustasude kadumisest sündivate hiigelkahjumite kohta olid umbluu.

Alustuseks majandustulemustest. Suurim tegija mobiiliturul on Telia, mille teenuste müügitulu suurenes kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 6,8%, ulatudes 57,1 miljoni euroni. Ettevõtte kasumlikkus kasvas samal ajal 7% ning küündis 24,5 miljoni euroni.

«Tegu on meie selle aasta tugevaima kvartalitulemusega, mis kinnitab, et oleme langetanud õiged ärilised otsused,» sõnas Telia Eesti juhatuse esimees Dan Strömberg kvartali kohta, mil rändlustasud Euroopas olid kadunud ja mis kõrgete rändlustinterneti hulgihindade tõttu pidi Põhjamaade operaatoreile suurt kahju tooma.

Tele2 on avaldanud aasta kolme kvartali kogumüügitulu ja see ulatub 56,1 miljoni euroni, olles kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4%. Ettevõtte EBITDA ehk ärikasum enne kulumit on suurenenud 7%, ulatudes 13,5 miljoni euroni.

Tele2 Eesti tegevjuhi Argo Virkebau sõnul saavutati kasumlikkuse ja käibe kasv mitme teguri koosmõjul. «Kliendid on rändlusteenuse regulatsiooni muudatustega kiiresti kohanenud, mille tulemusena on mobiilsideteenuste kasutus Euroopa Liidu populaarseimates reisisihtkohtades kasvanud peaaegu 60 korda. Mobiilse interneti kogukasutus suurenes Euroopa Liidus kolmandas kvartalis 11 korda,» rääkis Virkebau.

Praeguseks on tema sõnul kahekordistunud klientide arv, kes olid varem rändlusteenuse välja lülitanud, kuid nüüd seda aktiivselt kasutavad.

Elisa Eesti käive oli 2017. aasta kolmandas kvartalis aga 39,6 miljonit eurot ning EBITDA tõusis selle kvartali lõpus tasemeni 32,1%. Elisa Eesti ASi juhatuse esimehe Sami Seppäneni sõnul oli tänavune kolmas kvartal Elisa Eestile läbi aegade üks edukamaid.

Küsisin temalt, kas rändlustasude kadumine siis tõesti plaanitud kahju ei toonud?

«Tänu roaming-regulatsiooni jõustumisele telekommunikatsiooniteenuste hinnad ELis langesid, kuid samas kasvas tuntavalt nii kõneteenuste kui ka mobiilse interneti tarbimine ning seetõttu kokkuvõttes see Elisa majandustulemusi ei mõjutanud,» selgitas Seppänen.

Eesti operaatorid tõstsid muid hindasid

Eesti mobiilioperaatorite retseptiks kõrge mobiilse interneti hulgihinna üleelamiseks oli piirata rändlustasuvaba interneti mahtu, tõsta mitterändavate kodutarbijate hinda või jätta tööle paketid, milles rändlustasuvaba internetti ei sisaldu. Ehk siis lühidalt: rändlustasud täies ulatuses eestlastele ei kadunud ning meie tehnilise järelevalve amet andis operaatoreile eriloa rändlustasudega veidi mängida.

Millised rändlustasuvaba internetti sisaldavad paketid Eestis kehtima hakkasid, saab vaadata sellest tabelist.

Meenutus, mida rääkisid operaatorid aasta algul

Eesti operaatorid ei olnud veel veebruaris kaugeltki vaimustuses rändlustasude kaotamise kokkuleppest ELis ja ähvardasid suurte kahjumitega.

Elisa juhatuse esimees Sami Seppänen ütles, et rändlustasude kadumine pakutud tingimustel tooks siinsetele operaatoritele üüratud kahjumid.

«Tuleb arvestada, et Euroopa telekommunikatsiooni turul on hetkel laias laastus kaks väga erinevat situatsiooni. Meil on palju Lääne- ja Lõuna-Euroopa riike, kus mobiilsideteenuste hinnad on kordades kõrgemad ja tarbimise mahud oluliselt madalamad kui Eestis ja Põhjamaades. Nende riikide kliendile toob uus regulatsioon kaasa võimaluse kasutada mobiilsideteenuseid rändluses olles koduriigiga samadel tingimustel ehk teenuste kasutamine muutub oluliselt soodsamaks,» ütles Seppänen.

Eestis ja Põhjamaades, kus mobiilsideteenuste hinnatase on täna mitu korda madalam ja tarbimismahud oluliselt kõrgemad, ei tekita uus hulgihind tema sõnul samasugust efekti.

«Kui võimaldaksime kliendil koduriigi paketi sees kasutada samadel tingimustel lisaks ka roaming'ut ilma lisatasuta, tähendaks see Eesti ja Põhjamaade operaatoritele üüratut kahjumit. Selle vältimiseks on uude regulatsiooni lisatud jätkusuutlikkuse mehhanism, et piirata operaatoritele tekkivat kahjumit. See mehhanism annab operaatoritele õiguse küsida kliendilt roaming'us hulgihinda, mis ongi kliendi rändlusteenuste kasutamisest reaalselt tekkiv kulu. Kinnitatud hulgihinnale lisandub ka käibemaks,» ütles Seppänen. «Samas, kui ka küsime hulgihinda, tähendab see Eesti ja Põhjamaade kliendile rändlusteenustes hinnataset, mis on samas suurusjärgus tänasega või mõnevõrra odavam.»

«Äsja kinnitatud hulgihindade tase on kahjuks üle ootuste kõrge. Mõistlik rändluse hulgihinna tase olnuks andmeside osas meie hinnangul madalam ning sellisel juhul võitnuks sellest regulatsioonimuutusest selgelt ka Põhjamaade kliendid,» ütles toona Postimehele Telia Eesti erakliendi- ja turundusüksuse direktor Holger Haljand.

Sarnane sõnum oli edasi anda Tele2 Eesti juhil Argo Virkebaul, kes nimetas määruse sisu majandusloogika vastaseks.

«Täna ei ole veel lõplikult selge, kuidas määrus Eestis tegelikult rakendub ja hindu mõjutab. Lõpptarbijale, kes Euroopa Liidus palju reisib, hind väheneb. Samas peaksid hulgihinnad olema märksa väiksemad, et ka tarbija võit oleks suurem,» ütles Virkebau Postimehele.

Lisaks on tema sõnul operaatoritel võimalus muuta pakette nii, et kliendid, kes ei reisi, saavad jätkata praeguste pakettidega ehk kasutada enda pakette ainult Eestis. «Kahtlemata hakkavad eestlased julgemalt välismaal rändlusteenust kasutama ja andmeside mahud kasvavad hüppeliselt. Juba eelmise aastaga suurenes rändlusteenuse maht Euroopas peaaegu viis korda,» märkis ta.

«Kui vaadata seda värsket ettepanekut, mille tasemele hulgihinnad seati, siis need hinnad on endiselt kõrged. Me arvame, et need võiks olla odavamad. Kui võtta näiteks meie populaarseim pakett Multi 4.0, siis müügihind kliendile on ilma käibemaksuta 1,11 eurot gigabait, uus hulgihind hakkab pihta 7,75 eurot gigabait,» lisas Tele2 juht.

«Seal on languseks ruumi väga palju. Põhiline vaidlus on siiani käinud andmeside hindade üle ja hinnaerinevused on riigiti väga suured, kohati sajakordsed. Eestis ja teistes põhjamaades naudivad tarbijad odava andmeside võimalusi, Lõuna-Euroopas on sageli tegu pigem luksuskaubaga. Kuid kliendile, kes Euroopa Liidus palju reisib, on määrus kahtlemata hea uudis,» lisas Virkebau.

«Selline määrus on majandusloogika vastane, kui maksimaalne hulgihind ei ole jaehinnaga proportsioonis. Üheski teises sektoris ei ole taolist määrust,» sõnas ta.