Brüssel toob Skeletoni Junckeri plaani edunäiteks

Skeleton Technologies ja Euroopa Investeerimispank allkirjastasid laenulepingu 8. veebruaril. Foto: Eero Vabamägi

Napilt kaks aastat tegutsenud Euroopa Komisjoni investeerimiskava, mida laiemalt tuntakse Junckeri plaanina, on hakanud esimesi vilju kandma. Edunäidete hulgas toob Brüssel välja ka rahasüsti Eesti päritolu superkondensaatorite tootjasse Skeletoni, kes pole küll ainus Eesti ettevõte, mis investeerimiskavast kasu on lõiganud.

«Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on mängumuutja, kuna see võimaldab Euroopa Investeerimispangal (EIP) teha investeeringuid valdkondadesse, kuhu nad ei ole saanud varasemalt sellises mahus investeerida,» toonitas eile Brüsselis Euroopa ajakirjanike ees Euroopa Komisjoni asepresident, endine Soome peaminister ja Junckeri plaani suurim eestkõneleja Jyrki Katainen.

Ta märkis, et enamik eurooplasi ei ole arvatavasti teadlikud, et EIP-i finantseerimismaht, mis jääb 70–80 miljardi euro vahele aastas, on kaks korda suurem kui Maailmapangal, tehes sellega EIPist maailma suurima avalikku raha kasutava finantseerimispanga.

Kataineni sõnul on Junckeri fond mängumuutja ka selles osas, et võimaldab ELi raha kasutada teisel viisil, kui seda on seni tehtud ELi struktuurifondide ehk toetustel põhineva süsteemi kaudu. Kui napilt kaks aastat tagasi asutatud fondi puhul seati eesmärgiks kaasata 2018. aasta keskpaigaks 315 miljardi euro ulatuses investeeringuid, siis praeguseks on jõutud peaaegu 240 miljardi piirimaile, mis tähendab, et kolmveerand eesmärgist on juba täidetud.

Peamiselt on Junckeri fondi investeeringud suunatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu, kuid raha on läinud nii infrastruktuuriprojektidesse kui ka tõeliselt innovaatilistesse algatustesse. Just viimast silmas pidades toob Brüssel ühe Junckeri plaani edunäitena välja Eesti päritolu superkondensaatori tootja Skeletoni.

«Üks projekt, mida me alles hiljuti toetasime, on pärit Eestist, kus me rahastasime Skeletoni-nimelist ettevõtet. Nad tegutsevad superkondensaatorite valmistamise alal. Tegemist on innovaatilise tehnoloogiaga, mis võimaldab suures koguses energiasalvestust,» kirjeldas EIPi asepresident Ambroise Fayolle.

Tema sõnul on Skeletoni näol tegemist oma valdkonna pioneeriga, kes aitab muuta üleüldist arusaama energiasalvestusest. «Kui me tahame selles valdkonnas edasi liikuda, siis peame parandama energiasalvestus- ja laadimissüsteeme. Ja see ettevõtte töötabki oma teadus- ja arendustegevusega selles suunas,» märkis investeerimispanga asepresident.

Just EFSI garantii alusel sai peaaegu kümme aastat tegutsenud tehnoloogiaettevõte selle aasta veebruaris EIP-lt 15 miljonit eurot laenu. Sellega kasvatas Skeleton varem kaasatud 26,7 miljoni euros suuruse kapitaliga oma finantseeringute kogusumma 41,7 miljoni euroni. Laenusummat kasutas ettevõte tootmise kasvatamiseks nii Eestis kui ka Saksamaal. Pidades viimast silmas, avaski ettevõte märtsi lõpus tehase Dresdenis.

 

Ka on ligi tuhandel Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel võimalik Euroopa Investeerimisfondi ja KredExi vahel sõlmitud COSME kaasgarantiiprogrammiga saada laenu kokku 200 miljoni ulatuses. Üks ettevõtetest, mis on selle käigus laenu saanud, on veebiarendusega tegelev Opus Online OÜ. EFSI garantiiga laenu ning ELi teadus- ja arendustoetusega sai ettevõte luua uusi tooteid ja 15 täiendavat töökohta.

 

Teiste Junckeri fondist kasusaajate hulgas tõid Katainen ja Fayolle eile Brüsselis välja, kuidas Poolas ehitatakse kolme miljardi euroga 1300 uut elamut madala sissetulekuga inimestele, kuidas Saksamaal sai meditsiiniettevõte 35 miljonit, et arendada välja senisest efektiivsemat ajuvähi ravimoodust ning kuidas Iirimaa biotehnoloogiaettevõte arendab ravimeetodeid haruldastest haigustest tingitud vaeguste leevendamiseks.

Järjest suureneva surve valguses ELi eelarvele on muidugi tõstatunud küsimus ka Junckeri investeerimiskava jätkumise osas pärast 2020. aastat. Kui praegu on komisjon andnud heakskiidu kava pikendamisele 2020. aastani (plaani nimi on EFSI 2.0), kus investeeringute mahtu plaanitakse kasvatada 500 miljardi euroni, siis on Katainen veendunud, et see peaks jätkuma ka pärast seda ja just seetõttu, et see on reaalne alternatiiv senivaldavale eurotoetuste süsteemile.

«Finantsinstrumentide kasutamisel saame selle raha eest märksa rohkem tagasi, kui ainuüksi toetusi jagades,» põhjendas komisjoni asepresident. Tema sõnul aitavad EFSI toel tehtud investeeringud luua kõrge lisandväärtusega töökohti. On välja arvutanud, et investeerimiskava käigus välja jagatud üks euro annab Euroopa majandusele tagasi 25 eurot.

Kolmveerandil juhtudest on Junckeri fond jõudnud üle Euroopa ettevõteteni, kes seni ei ole ELi rahast ehk eurotoetustest kasu saanud. EFSI käigus on investeeringuid suunatud kõigisse 28-sse ELi liikmesriiki. «Poliitika tähendab otsuseid. Me ei peaks jääma tagajärgedega tegelemise tasandile,» toonitas Katainen.

Euroopa Komisjoni ja EIP-i hinnangul on EFSI toel tehtud investeeringud toetanud 300 000 töökoha loomist terves ELis. 2020. aastaks peaks see arv kasvama 700 000-ni.