Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Palo 20 miljoni kübaratrikist: ma ei taha, et sellest saaks uus SKAIS2 (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aasta algul kinnitas minister Urve Palo maavanem Kalev Kaljustele, et riigil on plaanis DigiTeed rahasüstiga toetada. Üleeile teatas ministeerium, et korraldab hoopis konkursi ja annab raha teistele ettevõtetele.
Aasta algul kinnitas minister Urve Palo maavanem Kalev Kaljustele, et riigil on plaanis DigiTeed rahasüstiga toetada. Üleeile teatas ministeerium, et korraldab hoopis konkursi ja annab raha teistele ettevõtetele. Foto: Urmas Luik

Minister Urve Palo ütles täna korduvalt, et otsustas 20 miljonit kohalikelt omavalitsustelt kiire interneti viimisel metsataludesse ära võtta, kuna ei taha, et sellest projektist saab teine SKAIS2, kus juba nähakse, et ollakse valel teel, aga midagi ette ei võeta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo pidi nii tänasel valitsuse pressikonverentsil kui ka Vikerraadio saates Uudis+ põhjendama, miks ta on pannud kohalikud omavalitsused olukorda, kus neile on aasta aega lubatud, et saavad riigi toel viia ülikiire interneti viimaste metsataludeni, kuid nüüd on selgunud, et rahastamistingimused ei luba seda 20 miljonit juba kulutusi teinud omavalitsustele anda.

«Suur aitäh selle küsimuse eest! Mul on heameel, et ma saan sellest rääkida,» alustas Palo keskpäeval toimunud valitsuse pressikonverentsil, kui Sven Soiver TV3 Uudistest oli sellesisulise küsimuse esitanud. 

«Tuleme korraks tagasi selle juurde, millepärast valitsusliit otsustas eraldada 20 miljonit eurot kiire interneti rajamiseks üle Eesti. Mis on eesmärk? Peame seda silmas! Mina kogu aeg pean - see on see, mis aitab mind hoida õigel teel,» märkis Palo sõrme viibutades.

«Eesmärk on see, et üle Eesti ka kõige viimased metsatalud, kus elatakse, oleksid võimalikult kiiresti tagatud kaasaegse ja kiire internetiühendusega. Ehk siis valguskaabliga. Püsiühendusega. Ja et seda oleks tehtud ka selle majapidamise jaoks soodsalt. Aga ka riigi jaoks võimalikult soodsalt. Ja võimalikult kiiresti. See on see eesmärk, mis on kogu aeg silme ees,» jätkas minister.

Tunnistas, et utsitas ise omavalitsusi liituma

Palo sõnutsi tundus neile aasta aega tagasi tollase teadmise juures  kõige mõistlikum läheneda sellele maakonnapõhiselt.  Minister tunnistas, et julgustas ise omavalitsusi sellel eesmärgil koonduma, looma selleks otstarbeks organisatsioone, kas MTÜsid, sihtasutusi. 

«Ja ütleme, et siis riik on valmis ühe kolmandiku sellest maksumusest, mida see valguskaabli toomine maksma läheks, selles piirkonnas, tasuma.» Lisaks oli eeldus, et majapidamised ise ei tohiks üle 300 euro välja käia.

«Tänaseks on möödas peaaegu aasta. Ja olukord on turul muutunud. Ma ei taha, et sellega juhtuks samamoodi nagu SKAIS2-ga - kus alguses hakati oma paremas teadmises minema ja vahepeal saadi küll aru, et suund on vale, aga ikka pandi raha juurde. Ma ei taha, et sellist asja juhtuks,» toonitas Palo. 

Ministri sõnutsi on tema soov sama, et majapidamised saaksid soodsa interneti võimalikult kiiresti. «Väita, et Palo võtab raha maapiirkondadelt ära, on pahatahtlik. Tegelik tegevus on vastupidine,» rääkis minister. 

Ta tunnistas ka, et aja jooksul sai selgeks, et lubatud 20 miljoniga ei oleks saanud kogu Eestit katta. Umbes 10 miljoniga aastas oleks saanud vaid kaks maakonda internetiga katta. «Aga meil on viisteist,» märkis Palo.

Minister on seda meelt, et just tänu sellele, et riik on juhtinud sellele kitsaskohale tähelepanu, teatasid nii Telia kui ka Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi hiljuti, et on valmis ise märkimisväärselt suuremaid investeeringuid tegema, et Eesti saaks täielikult kiire internetiga kaetud.

Telia ja Elektrilevi muutsid mängu

Hiljem sel teemal Vikerraadio saates Uudis+ esinedes märkis Palo, et plaanide ümbertegemine on tegelikult hea uudis ning säästab omavalitsusi suurest hädast.  Tema selgitusel ei saa riik minna teenust pakkuma sinna, kus erasektor seda juba teeb. 

«Ministeeriumisse oli jõudnud info, et Telia sai peakontorist 50 miljonit eurot interneti viimase miili väljaehitamiseks, lisaks ütles Eesti Energia tütarfirma Elektrilevi, et läheb internetiturule,» kirjeldas Palo. 

Minister on veendunud, et omavalitsuste projektid oleks olnud määratud ka ebaõnnestumisele. «Kui Telia, Elektrilevi ja võimalikult ka keegi teiegi võtavad tiheasustusega alad ära, siis omavalitsuste projektid, mis olid mõeldud maakonnapõhiselt, et nii  tiheasustus saab tehtud kui hajaasutus, et kokkuvõttes annab see kompenseerida solidaarsuse põhimõttel - tiheasustusega alal on rohkem inimesi - kulusid on vähem, - hajaasutusega alal on vähem inimesi ja kulusid rohkem. Kokkuvõttes on liitumistasu aga üks  - 300 eurot -, siis see äriplaan ei jookse kahjuks kokku.»

Pao rõhutas uuesti, et ei saanud kuidagi ignoreerida seda, et «Telia hakkab panustama ja Elektrilevi hakkab panustama, ja ütlen ikka omavalitsustele, et tulge taotlege minult. Siis oleksime seal, kus on SKAIS2: omavalitsused oleksid hädas, võtaksid laenu ja ei suudaks seda teenindada. Lõpuks oleksime kõik suure hädaga». 

Palo sõnul tahab ta, et seni plaanitud 300-eurose liitumistasu kõrval võiks maapiirkondades selleks summaks kujuneda majapidamistele 200 eurot.

Postimees tõi kaks päeva tagasi avalikkuse ette, kuidas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tegi vägagi ootamatu kannapöörde: omavalitsuste projektid jäetakse ilma neile sotside võimule tulekust saadik lubatud 20 miljonist eurost ülikiire interneti viimiseks maaelanikeni ning selle summa võivad saada hoopis Elektrilevi ja Telia.

Tagasi üles