Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Omavalitsused tahavad Kannapöörde-Palolt tagasi saada sadu tuhandeid eurosid

16
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Urve Palo | FOTO: Toomas Tatar

Omavalitsusliidud jõudsid IT-minister Urve Palo lubadustest tingitud õiguspärase ootuse tõttu kulutada interneti viimiseks maaelanikele kokku  sadu tuhandeid eurosid ja tahavad seda raha nüüd tagasi saada.

Minister asus ligi kaks aastat tagasi kutsuma omavalitsusi kõikjal Eestis selgasid kokku panema ja  käivitama ühisprojekte, et  viia ülikiire interneti valguskaabel põhivõrgust maakodudesse ja -ettevõttesse. Palo lubas neile projektidele maksumuse üldmahust ühte kolmandikku – kokku 20 miljonit eurot kahe järgneva aasta jooksul.

Üle Eesti laekus elanikelt nendele omavalitsuste ühisprojektidele 54 000 taotlust ning võib olla just seetõttu otsustas kahe nädala eest riigiettevõte Elektrilevi nõukogu, et soovib ise hakata kaablit elanikeni viima. Urve Palo otsustas seejärel korraldada kurikuulsale praamihankele sarnaneva konkursi, kus võitjaks on ettearvatult riigile endale kuuluv ettevõte.

Maakondlikele projektidele tõmbas ta selle otsusega kriipsu peale, kuid nende käigus oli jõutud kulutada juba väga suuri summasid. Nagu allpool selgub, siis ministeerium põikleb aga vastutuse võtmisest täie jõuga eemale.

Harjumaa: vähemalt 90 000

Harjumaa oli üks esimesi, kes Urve Palo ettepanekule reageeris ja käivitas mais internetiprojekti Digimaa. Käivitati veebileht, projekti taha tulid kõik maakonna vallad, asuti elanikelt sooviavaldusi koguma. Ministrilt oli tulnud selge suunis seda kõike teha ning maikuus pidi minema kooskõlastusringile ka tema rahajaotamise meetme määrus. Ettevalmistustööd aga juba käisid ja need ei olnud odavad.

«Täpsemad kulud vajavad kindlasti analüüsimist, aga näitena võin tuua töö, mille raames soovisid Harju maakonna omavalitused selgitada välja Harju maakonna vajaduse lairibaühenduse järele ning teha esialgsed ettevalmistused selle edasiseks rajamiseks kõikidesse kasutatavatesse elu- ja ärihoonetesse maakonnas, kus on selle järgi nõudlus on,» tõi Postimehele näite Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Joel Jesse.

Jesse sõnul on see töö tänaseks sisuliselt valmis, lõplik valmimine pidi toimuma novembri lõpuks ning selle maksumus on 90 000  eurot.

Harjumaa omavalitsused olid jõudnud langetada otsuse luua projekti teenindamiseks ka osaühingu Digimaa ja kõik ettevalmistused selleks teinud. «Hetkel on osaühingu asutamine pandud ootele,» märkis Jesse.

Mis saab aga kulutatud summadest? «Kui keegi võtab edaspidi meie projekti või antud tegevuse üle, siis meie soovime, et meile hüvitatakse seni tehtud kulutused,» rõhutas Jesse.

Pärnumaa: 50 000 kuni 100 000 eurot

Täpselt samamoodi läksid kevadel asjad liikuma Pärnumaal, seal sündis projekt Digitee ja seal jõuti koguni niikaugele, et sõlmiti koostöömemorandum Elektrileviga (kes küll hiljem sellest ühepoolselt taandus).

DigiTee üks eestvedaja, Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Lauri Luur tõdes sel nädalal Pärnu Postimehele, et Pärnumaa omavalitsuste kulutatud summa jääb suurusjärku 50 000 kuni 100 000 eurot.

Pärnumaa omavalitsused jäävad nüüd samuti ootama, kas tõesti ei kavatse valitsus nende tööd kuidagi kompenseerida.

«Eks see kannapöörde võimalikkus oli tuntav juba alates suve teisest poolest,» ütles ta lisaks. «Kitsamalt võttes tekitab see muidugi pahameelt, sest maakondades on palju pingutatud ja raha kulutatud. Meie jaoks tekib küsimus, et kas meile kompenseeritakse tehtud kulutused ja kas uus plaan on lõplikult läbi mõeldud.»

Saaremaa: üle 21 000 euro

Saaremaa omavalitsused olid samuti hakkajad ning kuu aega tagasi lõid nad ajalehe Saarte Hääl andmeil  juba projekti tarvis ka OÜ  Digisaar, mis tänaseks koondab juba poolteist tuhat netihuvilist. Ettevõttele on omavalitsused teavitustööks eraldanud ka üle 21 000 euro ja saarlased on siiani teadmises, et liitumisavaldusi saab esitada aasta lõpuni.

«Eks me oleme kulutanud sadu tunde, et teha teavituskampaaniat, inimestele lubadusi andes ja asja välja mõeldes. Teades kogu aeg, et toetus tuleb ja mida rohkem on liitujaid, seda kindlamini ta tuleb,» rääkis Digisaare asja ajanud Priit Pihel raadio Kadile.

«Huvitav, kui kaua oleks veel lastud ilma järelepärimiseta inimestel õndsas teadmatuses tühja tööd teha?” küsis ta.

Lõuna-Eesti jätkab igal juhul

Põlva-, Tartu-, Võru- ja Valgamaal on kiire interneti inimesteni viimiseks käivitatud projekt «Internet koju«, algatajaks on Lõuna-Eesti kohalike omavalituste organisatsioon Eesti Andmesidevõrk.

«Jätkame oma plaanide elluviimist selliselt, nagu kohalikud omavalitsused on ette näinud. MKMi otsus on väga kahetsusväärne kohalike omavalitsuste seisukohast, samas oleme arvestanud sellise võimaliku stsenaariumiga, et riigi poolne abi väheneb või jääb üldse ära,» ütles Postimehele Eesti Andmesidevõrgu juht Raivo Tammiksaar ja märkis, et kõik Lõuna-Eesti elanikud ja ettevõtjad on endiselt oodatud projektiga liituma.

«Sideturu ja kohaliku elu seisukohast on oluline, et kui riik otsustab doteeride riigiettevõtet Elektrilevi või mõnda üksikut erasektori sideettevõtet, siis peavad olema paigas väga kindlad reeglid. Kohalikud omavalitused loodavad, et minister arvestab edaspidi nende seisukohtadega, mitte ei tee järjekordset otsust omavalitsuste seljataga,» lisas ta.

Hetkel pole teada, kui palju on jõudnud oma projektile Digikond kulutada Lääne- ja Raplamaa omavalitsused.

Urve Palo vastus: no mis neist ikka saab, see on tore ja positiivne

IT-minister Urve Palol on tulnud sel nädalal vastata üsna mitmel korral küsimusele, mis tema üleskutse peale omavalitsustes kulutatud summade kompenseerimisest saab.

Valitsuse neljapäevasel pressikonverentsil kõlas tema vastus näiteks nii: «No mis neist ikka saab. Kõigepealt, see info, mida nad on kokku korjanud, on igal juhul väärtuslik info ka sellele võitjale – ükskõik, kes siis selle hanke võidab.»

Lisaks jätkus tal omavalitsustele kiidusõnu. «Sõnum omavalitsustele on selline: see on tore ja väga positiivne, et meie kogukonnad on võimelised koostööd tegema, nad näitasid seda. See on iseenesest kiiduväärt. Aga nad ei pea enam edasi kulutama. Minu meelest see on väga tähtis. Nad ei pea laenu võtma. See on ka neile positiivne sõnum,» sõnas ta.

Vastust küsimusele aga ei tulnudki.

Riigiettevõtte Elektrilevi eilsest teadaandest selgub, et internetikaabli vedamise projekt on otsustatud käivitada sõltumatult sellest, kas ettevõtte plaanitava riigihanke võidab või mitte. Põhjuseid selliseks sammuks saab olla kaks: ettevõttel on elektrivõrgu haldamisest tekkinud suured rahalised ülejäägid või on riigipoolne doteerimine läbi konkursi võidu ette selge.

Postimees tõi nädala alguses avalikkuse ette, kuidas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tegi vägagi ootamatu kannapöörde: omavalitsuste projektid jäetakse ilma neile sotside võimule tulekust saadik lubatud 20 miljonist eurost ülikiire interneti viimiseks maaelanikeni ning selle summa võib saada hoopis Elektrilevi.

Tagasi üles