Tartu ambitsioon: tõusta Põhjamaade idufirmade tippkeskuseks

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: sTARTUp Day

Tartul on järjest rahvusvahelisema ülikooliseltskonna ja tormiliselt areneva teadustöö toel tekkinud kõik eeldused tõusta alustava ettevõtluse säravaks keskuseks kogu Põhjamaade piirkonnas – ning tartlaste silmad säravad ja elu idufirmade potis keeb.

Huvitaval kombel on peaaegu kõik asutused, mis idufirmandusega suuremal või vähemalt tegelevad, koondunud umbes kilomeetrise diameetriga perimeetriga Tartu südalinna ümber ning kõigi nende keskel asuvad kaks sümboolset tulipunkti: ülikool ja StartUP Hub.

Postimees käis selle ringi ühe päevaga läbi ja nägi elu koos tegijatega seestpoolt. Kõiki neid seob ka üks detsembris aset leidev suursündmus sTARTUp Day – üha võimsamaks muutuv nähtus, mis kuidagi enam ühe päeva sisse ära mahtuda ei taha ja millele kõik ühiselt õla alla on pannud.

Tartu ülikooli peahoone

FOTO: Aivar Pau

Ja mida me nägime: selge suund on võetud sellele, et ükski ülikooli keldrisügavustes ja laboratooriumites sündiv teadlaste leiutis ei jääks pelgalt teoreetiliseks põnevuseks, vaid kaalutaks läbi ka ärilisest vaatevinklist. 

See on keeruline, aga teostatav. Ning paljud Eesti idufirmanduse edulood – alates Fortumost ja lõpetades Skeletoniga – on ülikoolilinnast maailma jaoks välja kasvanud just sel viisil. Nägime hämmastavat koostöötahet, ühes suunas mõtlemist ja asjadest sarnast arusaamist – isegi Ärinõuandla juht kannab tööl käies seljas sTARTUp Day T-särki.

Alustame ringkäiku.

PEATUS 1: Tartu Ülikool: Tehnoloogiasiirde talitus ja Ideelabor

«Kui meie teadlased leiavad midagi põnevat ja lahedat, millest oleks ühiskonnale kasu, siis tuleb see ka ühiskonda siirata,» oli Tartu Ülikooli tehnoloogiasiirde talituse juhataja Kristel Reim usutluses Postimehele konkreetne.

Kristel Reim

FOTO: Aivar Pau

Reim tõdes samas, et teadlased on väga erinevad – osa teadusrühmi ainult sellest mõtlebki, kuidas nende leiutistest maailmale kasu võiks olla, teisi tuleb aga aidata ja nendega koos mõelda.

«Mida me teeme, on vee pidev tilgutamine kivile – teeme süstemaatilist otsingut instituutides ja proovime teadlasi suunata tundma end ärimaailmas mugavalt, samas toome ettevõtteid nende lahendamist vajavate probleemidega ülikooli, et neile lahendusi leida. Näitame, et üks ei ole koll ja teine ei ole koll,» sõnas Reim.

Tulemus: Tartu Ülikoolist on hetkel välja kasvanud või kasvamas ligi 50 nn spin-off-firmat. Väga erinevas skaalas, mõni neist on tänaseks kasvanud vägagi suureks ettevõtteks – olgu või Regio. Kaugele on jõudnud juba sellised ettevõtted nagu Asper Biogene ja Captain Corrosion ning oma maailmavallutuse teekonna alguses on näiteks Ergoway ja Synlab.

Ülikool ise iduettevõtja eriti olla ei taha ega ka saa. Kas või riskide tõttu. Osalust ei võeta reeglina kas või seetõttu, et ainuüksi nimi spin-off mõjub otsekohe punase rätikuna EASi toetustele – need ettevõtted ei kvalifitseeru, kuna riik telliks siis justkui iseendalt ehk ülikoolilt teadusarendustegevust.

Ülikool ise kinnitab, et tal majanduslikku huvi neis väljakasvanud ettevõtteis pole, ja kui ka oleks, siis jääb arusaamatuks, mis oleks teadussaavutuste ühiskonda viimise ühises rahastamises halba.

Ülikooli juures tegutseb lisaks ka Ideelabori nimeline üksus, mille eesmärgiks on panna kokku meeskondi just üliõpilastest ja nende ideid ning ärimudeleid mentorite abil edasi arendada aidata.

Labori juhataja Maret Ahoneni sõnul on eesmärgiks pakkuda eelinkubatsiooni tuge kogu ülikoolile ja ka teiste astmete koolidele tegelikult üle Eesti. «Meie eesmärgiks on aidata ideedel muutuda ärimudeliteni, miks mitte ka esimeste müükideni,» märkis ta.

Ideelaborist käib igas semestris läbi mitusada noort, osa neist läbib tiimidena eelinkubatsiooni programmi ja osa on lihtsalt huvilised, kes on tulnud kuulama seminare või osalema ideelabori üritustel.

Ideelabori kõige positiivsem külg seisneb selles, et on avatud erinevate erialade tudengitele ja õppuritele. Erinevate distsipliinide kokkupuutumisel tekib sünergia.

Eelinkubatsioon tähendab seda, et Ideelabor on taimelava inkubaatoritele – Teaduspargile, Biotehnoloogia pargile ja teistele ettevõtlustugiorganisatsioonidele, kellega tehakse tihedat koostööd.

Samas ei ole eesmärgiks iga hinna eest kõigist ettevõtjaid teha. Ideelaboris toimub ikkagi eelkõige õppeprotsess, mille käigus õpitakse ennast tundma ja arendatakse ettevõtlikkust toetavaid oskusi: meeskonnatööd, probleemide nägemise ja lahendamise oskust jmt, mis tulevad kasuks ka palgatöötaja või teadlasena.

Iga semestri lõpus ehk kaks korda aastas toimub ideelabori korraldatav äriideede võistlus «Kaleidoskoop», mille lõppvõistlusele saab ca 10 paremat tudengitiimi. Detsembrikuine kaleidoskoop toimub nüüd sTARTUp Day käigus.

PEATUS 2: Ülikooli arvutiteaduse «me kõik oleme rakkes» instituut

Aga teadlasi on Tartus palju, ideid on palju, valdkondi on palju. Pole kahtlust, et kõige enam rakendust leiavad idufirmade juures arvutiteaduste instituudiga seotud inimesed – valdava osa ja ka kõige keerulisema teadusliku taustaga idufirmade sisemiseks mootoriks on ikkagi kõrgtasemel IT ja väljundiks äpp.

«Vaadake siit Toomemäelt alla jõeni ja paarkümmend meetrit üle selle, siis ainuüksi sellel alas töötab 2500–3000 IT-töötajat,» tõdes instituudi juht Jaak Vilo.

Veelgi enam – igal professoril, igal teaduril on isiklikud ettevõtlussuhted, mõningatel juhtudel ka oma ettevõtted.

Tehisintellekt, tark- ja riistvara, infoturve - ained informaatika õppekavas

FOTO: Aivar Pau

«Ma ise olen 90. aastate alguses teinud Eesti esimest interneti sissehelistamise teenust Teleporti, mis kasvas üle esimeseks www-värgiks Meediamaaks. Ma olen teinud Keelevara, ma tulin Eestisse tööle ühte esimesse siinsesse start-up'i EGeeni. Ma ei hakka kõiki ette lugemagi,» sõnas Vilo. «Ei maksa korrutada müüti, nagu oleksid teadlased klaastornides ega tea, mis maailmas toimub.»

Kuid loomulikult ei ole ülikooli eesmärgiks kõik teadlased ärimeesteks kasvatada, tegelikult on ju oluline see, et teadus ja teadlased annaksid ettevõtlusele sisendit. Eriti hea on, kui sellise sisendi andjaks on ka välismaa päritolu tudengid.

«Loomulikult me tahame, et meie lõpetajad jääksid. Üks väga hea näide: üks meie tarkvaramagistri omandanud ladinaameeriklane kolis USAsse New Yorki, pani püsti firma SaleMove ning selle firma arendustegevus käib justnimelt Tartus ja pakub omakorda praktikavõimalust uutele tudengitele,» tõi Jaak Vilo näite.

Üks väga suur murre, mis on toimunud, on see, et arvutiteaduste magistrantuuri võeti sel sügisel rohkem tudengeid kui bakalaureuseõppesse. Vilo sõnul näitab see õppijate selget soovi spetsialiseeruda. Kusjuures üle poole neist on pärit välismaalt.

Üle 300 kandidaadi 50 kohale kogus aga IT-erialale ümberõppesse vastuvõtt – see on Tartu ülikooli populaarseim eriala üldse. Kõik, kes IT-osakonna bakalaureuseõppesse soovivad astuda, kõik ka vastu võetakse – see on Eesti poliitika.

PEATUS 3: Ettevõtlus algab juba koolieast – Tartu Ärinõuandla

«Meilt saab tasuta teenust,» nii vastab Tartu Ärinõuandla juhataja Jan Lätt küsimusele, kui palju tema äsja loetletud pakkumiste rivi ettevõtjaile maksma võiks minna. Ärinõuandla on omavalitsuste omandis, peamiseks tegevuseks nii startivate kui ka juba tegutsevate ettevõtjate vaatevinklist on investeeringute toomine ja nõustamine.

Jan Lätt

FOTO: Aivar Pau

Mis näib selle asutuse puhul eriline, on see, et ettevõtlikkust süstitakse juba koolieas lastele. 1465 – see on number, kui palju käib Tartumaa lapsi aastas läbi just neile mõeldud ettevõtlusürituste. Tulemus: võistlustele esitatud äriplaanidest kasvavad juba koolide juures välja reaalsed õpilasfirmad – alates taaskäitluslahendustest ja mahlakuubikutest ning lõpetades puidust käekellade valmistamisega.

Mis puutub juba idufirmade staadiumisse, siis Tartu Ärinõuandlasse jõuavad nad Builditi inkubaatori kaudu, loomemajanduskeskusest, ülikooli juurest, teaduspargist ja ideelaborist. «Meie juurde jõuavad nad sellises staadiumis, kus soovitakse saada juba konkreetselt toetust,» ütles Lätt.

Seega Tartu iduettevõtlusringi oluline punkt: koht, kust saab nõu näiteks EASilt raha taotlemisel või miks mitte ka välisinvesteeringute kaasamisel ja ärikontaktide leidmisel. Just ärinõuandla on see, kellelt EAS on lausa tellinud alustavate ettevõtete nõustamist. Starditoetust saab aastas umbes 30 nõuandla klienti. Oluline lüli kogu ketis.

PEATUS 4: Tartu teaduspark ja SPARK

Liigun edasi järgmise olulise sihtpunkti – kui idee teostamiseks meeskond koos ja algusrahad käes, siis peaks ju kuskil ka reaalselt toimetama hakata. Jõuan Narva maantee alguses asuvasse hoonesse nimega SPARK, kus tegutseb nii Tartu Teaduspark kui ka näiteks Taxify, Starshipi ja Sprayprinteri kohalik kontor ja kohe on võtta ka investorid ukse taga, millel silt Buildit.

Alustuseks paarikümne töötajaga Teaduspargist – selle põhiline eesmärk on viia teadus ja ettevõtlus juba reaalselt kokku, teadus- ja tehnoloogiamahukas ettevõtlus on saanud siin oma kodu, teaduspark tegeleb selgelt ettevõtlusega. Tartu Ülikool on üks selle asutajatest ning loomulikult ka nõukogu liige.

Raimond Tamm

FOTO: Aivar Pau

«Meie toimetame nende iduettevõtetega, kes on juba olemas, kellel on inkubatsiooniperiood sisuliselt läbitud. Meie võtame valmis oleva meeskonna ja idee ning aitame neil jõuda järgmisele tasemele,» selgitas teaduspargi juht Raimond Tamm.

Teaduspargis tegutseb mitmel pinnal kokku ligi 80 ettevõtet. Neile pakutakse muu hulgas näiteks pooltööstuslikke laboreid – Protolabi-nimelist prototüüpimise laborit ja Nanolabi puhasruumi teenust materjalide testimiseks.

Mis puutub sisulisse külge, siis ettevõtete aitamise osas sõltub teaduspark suuresti välisest rahastusest. EAS on inkubatsioonirahasid tublisti näiteks tagasi tõmmanud.

Kõige suurema hoo saab 7. novembril sisse aga just kosmosevaldkonna ideede toetamine. Süütenöörina mõjus sellele pooleteistaastase töö tulemusel koostööleping Tartu ja Tallinna teadusparkide, Tartu linna ja Euroopa kosmoseagentuuri vahel, mille tulemusel sünnib just kosmosevaldkonna äriinkubatsioonikeskus.

«Väga konkreetne näide inkubatsioonivaldkonnast – suunatud sellele, et satelliitide abil igapäevaselt toodetud andmestikud leiaksid rakenduse maapealsetes rakendustes inimestele igapäevaste toodete ja teenuste loomiseks,» märkis Tamm.

Aga tulles SPARKi maja kui terviku juurde tagasi, teaduspargi show-ruum on vaid selle üks osa. SPARK Hubis tegutseb lisaks 5–6 idufirmat ja veel 20 muud ettevõtet – kokku üle 300 inimese.

Äritänav SPARKis

FOTO: Aivar Üau

Muu hulgas tegutseb seal ka äritänav, kus mängulises keskkonnas saavad lapsed proovida ettevõtteid juhtida, palka tasuda ja aru saada, milleks on hea makse maksta.

PEATUS 5: ärikiirendi Buildit

Ärikiirendi eesmärk on muidugi arenevas ettevõttes juba osaluse võtmine ning otsese investeeringu ja toetavate tegevuste – näiteks väga intensiivse koolitusprogrammi – kaudu nende kasvatamine. Kiirendi on vaid osaks kogu investeerimisfondi tegevusest. Builditi fookuses on riistvaralahendused ja portfellis on hetkel üle 40 ettevõtte, nende hulgas näiteks Spraysprinter.

Aleksander Tõnisson

FOTO: Aivar Pau

«Meie kliendid jagunevad üldjoontes kolmeks: paljud meeskonnad saavad aru vajadusest oma tegevus kiiresti lõpetada, paljud liiguvad edasi teistesse riikidesse lähedale rahale ja klientidele ja paljudesse – meie arvates tippudesse – otsime ise aktiivselt investeeringuid ja investeerime ka ise,» kirjeldas Builditi eestvedaja Aleksander Tõnisson.

Reeglina on Buildit ettevõttes esimene investor ning valikus on meeskonnad, mille liikmed saavad end jäägitult oma ettevõttesse pühendada – puuduvad kõrvalettevõtmised või õpingud. Ideaaleesmärk on kõigist ärikiirendis olevatest ettevõtetest kasumlikult väljuda ning tavaliselt kulub selleks viis kuni seitse aastat. Kasumlikem väljumine on seni olnud indialaste iduettevõttest Velmenni, mis paneb interneti liikuma üle nähtava valguskiirguse.

Aga peateemat arvestades on huvitav just asjaolu, et hetkel on kiirendis näiteks koguni 17 riigi esindajatest koosnevad idufirmad. Idufirmad on küll registreeritud valdavalt Eestis, kuid tegutsema minnakse tihti ka välismaale – koju.

«Kummaline on vaid see, et just Tallinna meeskondi on keeruline saada Tartusse neljakuulisse programmi. Isegi keerulisem kui näiteks India, Hiina, Pakistani omasid,» märkis Tõnisson. «Tunneme jätkuvalt Tallinna-Tartu polariseeritust, Tallinna arvates oleme jätkuvalt liiga kaugel.»

Kui võrrelda Tallinnas ja Tartus sündivate iduideede arvu, siis peaks neid pealinnas sündima neli korda rohkem, tegelik suhe Builditi portfellis jaguneb aga pooleks. Raha ja kvalifitseeritud tööjõudu on Tallinnas muidugi rohkem, pealinn on ka logistiliselt ligipääsetavam.

«Aga Tartus on lood tegelikult päris hästi. Ainuüksi oskusliku tööjõu puudus näitab, et neid vajavad ideid sünnib palju,» arvas Tõnisson.

Peatus 6: Tartu Biotehnoloogia Park

Tartu ja tegelikult kogu Eesti biotehnoloogia ettevõtluse olulisemad tegijad on samuti üsna loogiliselt kogunenud ülikoolilinna Tiigi tänavale Tartu Biotehnoloogia Keskusesse.

Keskuse arendusjuhi Piia Vettik-Leemeti sõnul tegeleb keskus lisaks kinnisvara rentimisele ka biotehnoloogiaettevõtete inkubatsiooniga, millega liitub aastas keskeltläbi 15 ettevõtet – igaüks neist jääb keskusega seotuks vähemalt kolmeks aastaks. Üheks heaks sisendiks iduideede osas on just Tartu Ülikooli Ideelabor.

Nii on näiteks sellest keskusest alguse saanud selgest tõusvas joones liikuv ja rahvusvahelise turule pürgiv looduskosmeetika sari LUMIderm. Kõva töö käib näiteks vähiravimite väljatöötamisel iduettevõttes ToxInvent.

Lõpp-peatus: Tartu sTARTUp Hub

Kõige kuumem koht Tartu start-up-kogukonnas. Siin tegutseb kümneid idufirmasid, siin on koostöötamise alad ajutistest töötundideks, siin käiakse koos, siin toimuvad sarnaselt SPARKiga reaalselt idufirmade inkubatsiooniprogrammid.

«Ülikooli lähedus on tunnetatav, sisuliselt kõik inimesed tulevad läbi ülikooli. Teiseks muidugi koostöö – praegugi on käivitatud Kookoni-nimelise idufirmade programm koostöös ülikooliga,» rääkis Hubi omanikfirma Contriber juht Rein Lemberpuu, kes on ühtlasi äriinglite assotsiatsiooni EstBAN president.

sTARTUp Hub Tartu südames

FOTO: Internet

Ta loodab, et koostöö jõuab uuele tasandile ka ülikooli laboritest sündivate spinn-off’ide arendamisel. sTARTUp Day on üks hea praktiline näide, kus teadus- ja ärimaailm ühe eesmärgi nimel kokku saavad.

Eelviidatud idufirmade suursündmus sTARTUp Day lõi juba eelmisel aastal aktiivsuse ja osavõtuga pahviks paljud selles valdkonnas tegutsejad, kuid sel aastal on plaanid veelgi suuremad. Üritus on nüüd kasvanud juba kolmepäevaseks ning selle korraldamise on ühiselt enda peale võtnud nii ülikool, Biopark, Teaduspark kui ka paljud teised – enam ei korralda igaüks killustatult oma väiksemaid üritusi.

«Kuna koostöö on niikuinii aktiivne, siis leidsime, et miks mitte korraldada üks suur ühine üritus. Näidata kogu meie ökosüsteemi ja ka seda, kui lihtne on tegelikult Tartus kompaktsuse mõttes jõuda oma ideega laiale ringile ja saada kõikidelt nendelt organisatsioonidelt abi, astuda esimesed sammud,» ütles ürituse peakorraldaja Ermo Tikk Tartu Ülikoolist.

Kui eelmisel aastal oli korraldajate eesmärk saada üritusele 500–1000 inimest ja teha tagasihoidlikum konverents, siis näitas juba esimene katsetus, et see kasvas kordades suuremaks – osalejaid tuli 2800.

«Me ei taha enam olla vaid nähtus start-up’idele, vaid tutvustada kogu oma ettevõtluskeskkonda – traditsioonilisi ettevõtteid, idufirmasid, teaduspõhist äri, investoreid. Toome kõik need inimesed kokku,» sõnas Tikk.

Nii ongi lisaks põhipäevale saanud sel aastal oma koha hulk eel- ja järelüritusi. Pole üldse välistatud, et juba lähiaastatel näeme Tartut sTARTUp Weeki või Festivali sündmuskohana. Ürituse taga olevaid korraldajaid on juba sel aastal kümme – igaüks neist annab oma ressursi, omad üritused.

Ideid ja ressurssi on Tartul kui tudengilinnal meeletult. Tartu idufirmade keskkond tahab kasvada veelgi rahvusvahelisemaks.

«Me oleme alles väga alguses, et kasutada ära kas või ülikoolis välistudengite ja õppejõudude näol olevaid võimalusi. Meil on olemas palju suurem võimekus kaasata neid start-up-ökosüsteemi,» ütles Rein Lemberpuu.

KOMMENTAAR: sTARTUp day väljamõtleja, ülikooli turundusõppejõud Andres Kuusik

Andres Kuusik

MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Täna nägid vundamendiplokke, millele ettevõtluse arendamine siin Tartu linnas toetub. Aga see ei ole kõige tähtsam. Kõige tähtsam on koostöö, mis nende organisatsioonide vahel toimub.

Tartu on maailmas kahes mõttes unikaalne: ainus linn, mille nimi sisaldub sõnas start-up ja ainus linn, kus ülikool, linnavalitsus ja kohalik ettevõtluskogukond nii tihedalt koostööd teevad.

Linn kutsub osapooled kokku neli korda aastas kas õppereisi või ümarlaudade näol. Lisaks sellele kohtuvad kõigi osapoolte võtmetegelased kord kuus mitteformaalselt – toimub ettevõtlussaun, kus ühiselt luuakse visiooni, et Tartust saaks idufirmade keskus. Kõige tipuks kohtuvad ca 20 inimest kõigist organisatsioonidest igal reedel, et organiseerida ühist suurüritust sTARTUp Day.

Tänu kõigele sellele tunnevad kõik Tartus ettevõtluse arendamisega vähegi seotud inimesed üksteist nägu- ja nimepidi ja info liigub vabalt. Koostöö on kui liim, mis need vundamendiplokid tervikuks seob ja meie suurel visioonil tõeks saada võimaldab.

Tagasi üles