/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2017/10/30/7265437t1hcceb.png)
Eesti on viimastel aastatel hakanud Euroopa innovaatilisemate riikide edetabelis tahapoole langema, kuid tahab sellest välja tulla projektidega, kus riik käitub samamoodi nagu idufirmad.
Riigiraport: Eesti langeb innovatsiooni edetabelis (ja tahab sellest välja tulla) (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on Euroopa innovatsiooniindeksi edetabelis küllaltki stabiilne – oleme olnud püsivalt 12. ja 15. koha vahel. Eesmärgiks on olnud jõuda tugevate innovaatorite hulka, kuid oleme hoopis liikunud viimastel aastatel tahapoole,» tõdes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arendusvaldkonna juht Sigrid Rajalo möödunud reedel Stockholmis peetud konverentsil Nordic-Baltic Dynamics.
Selle edetabeli eesotsas on Rootsi, Taani ja Soome ning Eesti on indeksi kohaselt tagapool ka Euroopa keskmisest. Kõige vähem innovatiivsemad riigid Euroopas on Rumeenia ja Bulgaaria.
Mis puutub Maailma majandusfoorumi konkurentsivõime indeksit, siis selles on Eesti 138 riigi seas 30. kohal.
Rajalo tõi esile ka konkreetsemaid näiteid, mille poolest eestlased positiivse külje pealt silma paistavad. Näiteks kõrge 4. koht PISA tulemustes ning maailmas on meil 5. koht Wikipedia artiklite toimetajatena. YouTube’i videote üleslaadimiste suhtarvult elanike üldarvu oleme maailmas 5. kohal.
«Väljakutse, mille kallal me ministeeriumis hetkel kõige rohkem töötame, on aga uute ärimudelite tekkimiseks sobiliku keskkonna loomine,» märkis Rajalo. Ta viitas muu hulgas mitmele käivitatud programmile, idufirmade kiirendite ja võistluste ja teadusparkide võistluste toetamisele, startup-viisa käivitamisele.
«Innovatsioon taandus lõppude lõpuks talentidele, suurepärastele ideedele ja nende rahastamise ligipääsetavusele,» lisas ta.
Startup'id tõid maksudena aastal 2015 riigieelarvesse 21 miljonit eurot ja möödunud aastal 28 miljonit eurot. «Me eeldame, et Eesti on idufirmasid toetav riik, kuid me tahame jälgida ka seda, mida nad annavad riigile ja selle majandusarengule tagasi,» lisas Rajalo.
«Kui me mõtleme sellele, et mida valitsus ja ministeeriumid saaksid teha erinevate meetmete väljatöötamisel, siis parim viis selleks on mõelda ise nagu startup'id. Parim näide sellest on riiklik e-residentsuse programm,» ütles Rajalo.
Nordic-Baltic Dynamics on uus versioon pikima traditsiooniga Baltimaade innovatsioonikonverentsist, mis toimus sellel aastal juba 22. korda, tuues kokku innovatsiooniliidrid Eestist, Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest, Norrast ja Taanist.